Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18740
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 29.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 01.07.2009.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb kõrgemal alal. Välised tunnused puuduvad.

Sisestatud: 01.07.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht on Jüri alevikus hoonete all ja vahel.

Sisestatud: 01.04.2011.

Mälestise ajalugu


Suur osa asulakohast lõhuti 2008. aastal seoses uue teedesõlme väljaehitamisega. Asula kultuurkiht oli kooritud ära kuni loodusliku aluspinnani ning lükatud suurtesse vallidesse mälestise idapoolsesse ossa.Samal 2008. aastal toimusid arheoloogilised päästekaevamised, millega fikseeriti profiilid, uuriti läbi võimalikud asulakihi jäänused ning vaadati läbi ka mullavalle. Ühtlasi selgitati välja, et asulakihti võib-olla veel osaliselt säilinud lõhutud alast ida pool.
Kaevamistel kogutud leiud säilivad TLÜ Ajaloo Instituudis.

Sisestatud: 01.07.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.