Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18764
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 2412
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 13.04.15

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise, inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.07.2006.

Mälestise kirjeldus


Kalmet kaevati A. Spreckelseni juhatusel 25. juulil 1906. aastal. Kalme oli varasematel aegadel osaliselt lõhutud, säilinud osa oli kirde-edela suunas piklik (16 m x 7 m). Spreckelseni arvates oli kalme algselt olnud ümmarguse põhiplaaniga. Kalme keskosa kõrgus ulatus kuni 1 meetrini. Kalme keskosas avastati kirde-edela suunaline vertikaalselt asetatud plaatidest kivikirst (1,7 m x 0,5 m). Kirstu põhi asus otse kalmealusel maapinnal. Kirstu katnud suur katteplaat oli kirstu varisenud. Kirstust leiti täiskasvanu ja lapse hästi säilinud luustik. Leide kirstust ei saadud. Väljastpoolt kirstu koguti kaevamise ajal 1 pronksist käevõru katke, spiraalsõrmus, mõned pronksspiraalid, rauast karjasekeppnõela katke, kammornamendiga savinõukilde, nöörkeraamika kultuuri aegne savinõukild, kamara alt üks odaputke katke ning pannal. Koos leidudega saadi veel põletamata ja vähepõlenud luid.
Seoses põlluharimisega on kalmele 20. sajandi jooksul peale veetud põllukive, mistõttu on praegugi edela-kirde suunaline muust maapinnast kõrgem ala suurem (mõõtudega umbes 22 m x 25 m) kui kalme ise. Veidi kõrgem ja kompaktsem tundub kivise ala edelapoolne ots (15 m x11 m), kus kõrgus on suurem kui mujal – umbes 0,5 m.
Kalme on dateeritud I aastatuhande esimestesse sajanditesse p. Kr.

Sisestatud: 26.07.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rae ja Jõelähtme valla piiril, Pirita jõe paremast kaldast 210 meetri kaugusel. Kalmed (reg nr 18763 ja 18764) jäävad Lagedi-Loo teest paremale poole, vahetult Reieri talu poole viiva tee ristis. Kalme reg nr 18763 asub põhja pool, 17 meetri kaugusel kalmest reg nr 18764 (Vt KKT 4505 Lisa 1.
Kultuurimälestiste Kivikalmed (reg nr 18763-18764) asukoha skeem).

Sisestatud: 25.07.2006.

Mälestise ajalugu


Kunagise Lagedi mõisa põllul olevaid kalmeid uuris A. Spreckelsen ajavahemikus 1906-1910. Toonase metoodika järgi kaevati peamiselt kalme tsentraalseid osi, st mitte tervet kalmet (A. Spreckelsen. Das Gräberfeld Laakt (Lagedi). Kirchspiel St Jürgens, Harrien, Estland. ÕES Toimetised XXIV. 1927.). Kaevamistelt kogutud leide hoitakse Eesti Ajaloomuuseumis. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1972. aastal, samal aastal koostas mälestise kohta passi arheoloog Vello Lõugas. Mälestise vana registri number oli 2412.

Sisestatud: 25.07.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.

Sisestatud: 26.07.2006.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.09.2014.