Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18789
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 2402
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.07.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on madal, ümmarguse põhiplaaniga küngas. Kalme on pealt lage ja tasane. Kalme läbimõõt on enam-vähem igas suunas 13,5 m, kõrgus ümbritsevast maapinnast enam-vähem igal küljel on 0,5 m. Kalme läänepoolne serv on madalam, mis on arvatavasti tingitud varasemast lõhkumisest. Kalme servades on kamara all tunda suuremaid kive. Tegemist on arvatavasti kivikirstkalmega.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Harjumaal, Rae vallas, Pildikülas, poolenisti Viadukti põik 2 kinnistul ning poolenisti T-11332 Jüri bensiinijaama tee kinnistul. Kalme jääb Tallinn-Tartu-Luhamaa (põhimaantee nr 2) maantee 11,6 kilomeetrilt 140 m kaugusele idakirdesse, Viadukti juures paiknevast tanklast 50 m kirdesse.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise ajalugu


Kalme avastas 1968. aastal kodu-uurija Oskar Raudmets. , Muistis esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1971. aastal, järgmisel aastal viis arheoloog Vello Lõugas kalme kohta passi koostamise jaoks läbi väikesemahulised uuringud.

Sisestatud: 13.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.11.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.09.2014.