Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18823
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 2033
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.07.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast vertikaalsete külgedega 1,5 meetri kõrgust punakast kivist rändrahnu. Oma põhiplaanilt on kivi peaaegu kolmnurkne. Kivi lõunakülje pikkus on 2,45 meetrit ja põhjakülje pikkus 1,95 meetrit. Kivi pealispind on üsna tasane, veidi kõrgem on kivi läänepoolne nurk. Kivi 34 kunstlikku lohku paiknevad veidi peamiselt kivi lõuna- ja kaguservas. Kivi kaguotsas on kaks astet, mis on tekkinud siit horisontaalsete lõhmude äratulemise järel. Astmeid on samuti kasutatud lohkude tegemiseks, välja arvatud kõige alumine kitsas astang. Ülemise astangu kõrgus on 15 sentimeetrit, alumise kõrgus on 5 sentimeetrit. Keskmisel platvormil on kaks lohku. Kivil asuvate lohkude läbimõõt ulatub 5-8 sentimeetrini, sügavus 0,4-4,3 sentimeetrini.

Sisestatud: 15.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Peetri külas, Tallinn-Narva põhimaantee (A1) lääneservas, teest 15 meetri kaugusel. Mälestis jääb Meeritsa talust 75 meetrit põhja-loode poole, põllumaale.

Sisestatud: 15.11.2007.

Mälestise ajalugu


Lohukivi avastati O. Raudmetsa poolt 1960-ndatel ning esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1971. aastal. 1973. aastast kuulub kivi kaitsealuste mälestiste registrisse vana registrinumbriga 2033. 1973. aastal koostati V. Lõugase poolt mälestise pass.

Sisestatud: 15.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 15.11.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 27.09.2014.