Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18857
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.04.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulike kalmerajatiste ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis paikneb kõrgel, ida suunas madalduval põllul (põllu servast 50 meetrit lääne pool), kus ta moodustab 0,75 meetri kõrguse kamardunud künka. Selle põhja-, ida- ja läänenõlv on järsud, lõunanõlv aga lauge. Viimasest küljest jääbki kalmeserv ebamääraseks. Ilmselt on mälestist aegade jooksul servadest väiksemaks küntud. Säilinud kalmeosa on ovaalse põhiplaaniga, ida-lääne suunas 5,5 meetrit pikk ja 3,8 meetrit lai. Koos lõunapoolse madalama ja ebamäärasema osaga ulatuks kalme laius 5,2 meetrini.
Kalme keskele on kaevatud ida-lääne suunas 1,1 meetri pikkune, põhja-lõuna suunas 0,8 meetri laiune ja 30 sentimeetri sügavune auk. Selle servades võib näha tüüpilist raud- ja paekividest kalmekivistikku ning tumedat mulda kivide vahel. Mälestis näib ka servadest ja pealt üsna räsitud välja. Nii augu äärtest kui ka mujalt kalmelt võib korjata väiksemaid inimluid. Mälestisena halvasti säilinud.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Salu külas, Annukse talu maal. Mälestis jääb taluhoonetest 140 meetrit edela poole, Enni talust 100 meetrit loodesse, ülesküntud põllumaale.

Sisestatud: 27.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritav I aastatuhandesse e. kr. Mälestis avastati A. Kivistiku poolt 1996. aastal. Samal aastal kalmelt A. Kivistiku ja M. Mandeli poolt korjatud savinõukillud ning inimluud säilitatakse Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogiakogus A 725. 1996. aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati mälestise pass.

Sisestatud: 13.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.09.2014.