18857 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 18857 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 14.10.1998 |
| Registreeritud | 14.10.1998 |
| Mälestise vana number | - |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(1)
Inspekteerimise kuupäev: 09.04.06
Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas
|
Märksõna(3)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomulike kalmerajatiste ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
|
Mälestise kirjeldus Mälestis paikneb kõrgel, ida suunas madalduval põllul (põllu servast 50 meetrit lääne pool), kus ta moodustab 0,75 meetri kõrguse kamardunud künka. Selle põhja-, ida- ja läänenõlv on järsud, lõunanõlv aga lauge. Viimasest küljest jääbki kalmeserv ebamääraseks. Ilmselt on mälestist aegade jooksul servadest väiksemaks küntud. Säilinud kalmeosa on ovaalse põhiplaaniga, ida-lääne suunas 5,5 meetrit pikk ja 3,8 meetrit lai. Koos lõunapoolse madalama ja ebamäärasema osaga ulatuks kalme laius 5,2 meetrini. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Mälestis asub Salu külas, Annukse talu maal. Mälestis jääb taluhoonetest 140 meetrit edela poole, Enni talust 100 meetrit loodesse, ülesküntud põllumaale. |
|
Mälestise ajalugu Mälestis on dateeritav I aastatuhandesse e. kr. Mälestis avastati A. Kivistiku poolt 1996. aastal. Samal aastal kalmelt A. Kivistiku ja M. Mandeli poolt korjatud savinõukillud ning inimluud säilitatakse Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogiakogus A 725. 1996. aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati mälestise pass. |
|
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |