Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18863
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.04.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 27.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast väikest, madalat, suhteliselt tugeva koostisega, hallikas-punaka värvusega graniitkivi. Kivi pikkus on põhja-lõuna suunas 1,05 m, laius 1 m, põhjaosa kõrgus on 0,2 m, lõunaosa kõrgus 0,15 m. Kivi ümbermõõt on 4,1 m. Lameda kivilae kõrgem osa on põhjaserval.
Väikesel, peaaegu tähelepandamatul kivil on aga rohkesti hästi säilinud ilmekaid lohke. Lohud paiknevad kivilae veidi madalamal lõunaosal. Lohkude läbimõõt on 4,5-7,5 cm, sügavus 0,5-1,8 cm.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Salu külas, Annukse talu maadel. Mälestis jääb Aruvalla-Jägala kõrvalmaanteest (A 11310) põhja poole, mööda Annukse talusse viivat külateed 700 meetrit, teest veel 190 meetrit põhja. Kultusekivi asub talu õueaiamaad ääristavast võrkaiast vahetult lääne pool. Mälestis jääb kaitsealuse asulakoha (reg nr 18854) alale.

Sisestatud: 10.11.2008.

Mälestise ajalugu


Analoogiliselt teiste väikelohuliste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. Mälestist kirjeldasid esimest korda A. Lavi ja E. Haiba 1997. aastal. Samal aastal esitati kivi riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati A. Lavi poolt mälestise pass.

Sisestatud: 10.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 27.09.2014.