Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18867
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 14.01.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 27.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on trapetsja üldkujuga, kõrgema põhjaservaga ja lõuna suunas 20 kraadi all madalduva pealispinnaga raudkivi. Kivi pikkus ida-lääne suunas on 2,4 m, laius põhja-lõuna suunas 1,5 m, kõrgus põhjaservas 0,7 m ja suurim ümbermõõt maapinna lähedalt 6,5 m.
Kivi pealispinna kõrgemas kirdeosas leidub 6 korrapärast, ümara kuju ja põhjaga kunstlikku lohku. Lohkude mõõtmed on 5-7,5 cm, sügavus 1-2,5 cm.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Salu külas maadel, mida kutsutakse ka nimega Ubina. Mälestis jääb Aruvalla-Jägala kõrvalmaantee (A 11310) 5,19 kilomeetril põhja poole Suursoo külla viiva tee äärde, paiknedes Aruvalla-Jägala maantee ja külatee teeristist 0,5 km kaugusel, külateest 45 meetrit kirdes.
Endisest Salu karjalaudast (laudakompleksi teele lähemast hoonest) jääb mälestis 45 meetrit loode poole, Piiguta talust 125 meetrit idakirdesse. Kivist 450 meetrit loode pool asub pelgupaik "Tatamägi" (reg nr 18869), 70 meetrit kirdes asub teine kultusekivi (reg nr 18866). Mälestis asub lagedal, põhja suunas madalduval põllumaal.

Sisestatud: 14.11.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritav I aastatuhandesse eKr. Mälestis avastati 1997. aastal A. Kivistiku poolt ning esitati riikliku kaitse alla võtmiseks. Samal aastal koostati M. Mandeli poolt mälestise pass.

Sisestatud: 13.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 27.09.2014.