Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18884
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 753-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.09.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Helena Kaldre

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 22.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast hallika värvusega, suhteliselt tugeva koostisega, lapiku laega maakivilahmakat. Kivi küljed on madalad (keskmiselt 0,5 meetri kõrgused), kuid järsud. Kivilae põhjapoolne osa on veidi kõrgem, selle idapoolsest kõrgemast nukist langeb pind sujuvalt lõunasuunas. Kivi idaküljele on kuhjunud mulda. Kivilae pind on lagunenud, üsna ebatasase pinnaga, kivilae keskel on 0,7x0,4 meetrine lagunenud ala. Arvatavasti on kivi lael tuld tehtud. Kivi pikkus põhja-lõuna suunas on 4,6 meetrit, ida-lääne suunas 2,5 meetrit, idakõrgus on 0,4 meetrit, ümbermõõt on 12,1 meetrit.
Kivi fikseeritav lohk asub kivilae keskel. Lohu läbimõõt on 5 sentimeetrit, sügavus 0,7 sentimeetrit, lohu lõunakülg on murenenud. Võimalik, et algselt oli lohke olnud rohkem, mis aga on hävinud kivi pinna murenemisel.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Vaidasoo külas Nisumäe talu maadel, Aruvalla-Jägala kõrvalmaantee (A 11310) 1. kilomeetril. Mälestis jääb maanteest 60 meetrit põhja poole, Nisumäe talust 200 meetrit idasse. Mälestis asub viljelusmaade idapiiril, millest ida ja põhja poole jääb juba madalam, umbes 1 kilomeetri laiune Leivajõe orund.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub I aastatuhandesse eKr. Kivi on mälestisena riikliku kaitse alla võetud 1981. aastal. 1997. aastal koostati Ain Lavi poolt mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 753-k.

Sisestatud: 10.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 27.09.2014.