Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Surnumägi"
Mälestise registri number 18894
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 461
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub kõrgemal kühmul, mis igasse suunda alaneb. Üle kivikalme lääneserva läheb talutee, Kalme läbimõõt on umbes 30 m. Teekaldas on kalme lahti, kultuurkihi paksus on 0,7-1 m. Kalme juurde on lükatud suuremaid pae- ja raudkive. Kalmes on mõned ammused sissekaeved, mis on juba kamardunud.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub Harjumaal, Rae vallas, Vaskjala külas Ussiaugu talu maal, majast u 110 m kirde pool. Kalme jääb Jüri-Aruküla (kõrvalmaantee nr 11303) teest 1,055 km lõunasse. Jüri poolt tulles 255 m pärast Vaskjala silda keerab külavahetee lõunasse, kust tuleb 240 m pärast pöörata kagusse. 0,775 km pärast tuleb teederistist pöörata läände. Tee kulgeb mõnikümmend meetrit piki kraavi. Kalme asub lõuna pool kraavi, tallu mineva tee ääres. Talutee kulgeb osaliselt üle kalme.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise ajalugu


Vaskjala "Surnumäge" mainib nii Jaan Jung (Muinasajateadus eestlaste maalt, III, 1910, lk 52) kui ka J. Mägiste (Jüri kihelkonna muinasteaduslik kirjeldus). Võimalik, et tegemist on tarandkalmega.
Kalme võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal. Mälestise passi koostas 1979. aastal arheoloog Vello Lõugas.

Sisestatud: 13.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 15.11.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.09.2014.