Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18911
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
X-koordinaat 534341.43
Y-koordinaat 6575861.89
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 10.11.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.09.2014.

Ajalugu


Muistise – raua- ja keskaegse asulakoha – avastas arheoloog Mati Mandel 1983. aasta mais. Asula kultuurkihist kogutud leide (savinõukillud) säilitatakse Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogus (peanumber AI 5622). Objekt võeti nõukogude perioodil mitmetasandilise muinsuskaitse korralduse juures kohaliku (maakondliku) kaitse alla, toonane reg-nr oli sku-01. Eeldatavasti on tegemist Taani Hindamisraamatus (13. sajand) mainitud Jälgimäe külaga.

Sisestatud: 17.08.2016.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.