Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi "Ussikivi"
Mälestise registri number 18923
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 448
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(7)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Helena Kaldre

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 07.05.2008.

Mälestise kirjeldus


"Ussikiviks" nimetatud mälestis kujutab endast 40-50 sentimeetri kõrgust ja 0,9-1,1 meetrise läbimõõduga ümarat raudkivi. Kivi on suuremalt osalt maapinnal. Peaaegu põhja-lõuna suunaliselt on kivi pealt ära tulnud kumera põhjaga lõhm, mille asemel on jäänud kivi pealispinda sügavam nõgu. Selle lohu põhjas on kivis paljandunud sõrmejämedune ussitaoliselt looklev teistsugusest kivimist vorp. "Ussi" pea ulatub kivi kirdeservale, "saba" ulatub umbsest nõo keskpaigast välja kivi tervele lääneküljele. "Ussi" kogupikkus ulatub meetrini. Sellest jämedamast ussist lõuna pool paikneb ida-lääne suunaliselt teine, mõne millimeetri jämedune lühem "uss". See on üsna sirge. Arvatavasti on "ussid" kunagi mudasse uuristatud ja hiljem teistsuguse materjaliga täitunud ning kivistunud käigud. Peale vihma koguneb kivi lohku "usside" peale umbes liiter vett, mida on kasutatud mitmesuguste haiguste ravimiseks.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Lokuti külas, Tõdva-Nabala kõrvalmaantee (A 11151) 1. kilomeetril. Mälestis jääb vahetult tee põhjaserva. Mälestisest 40 meetrit loode pool asub muinsuskaitsealune lahignupaik "Niidimägi" (reg nr 18922).

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise ajalugu


Ussikivi on olnud ohvrikivina kasutusel uusima ajani. 1964. aastal võeti kivi riikliku kaitse alla. 1971. aastal koostati mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 448.

Sisestatud: 02.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.10.2014.