Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Varetemägi"
Mälestise registri number 18925
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 452
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast ümbritsevast põllupinnast veidi esilekerkivat, ümara põhiplaaniga kivist söödiala. Kalme läbimõõt ulatub 12 meetrini, kõrgus ligikaudu 0,8 meetrini. Mälestise idaossa on tõenäoliselt viimase sõja ajal kaevatud kirde-edalasuunaline 6 m pikkune, 1,5 m laiune, 0,8 m sügavune tuulepesa. Mälestise lääne- ja lõunaservadesse on ümbritsevatelt põldudelt korjatud kive. Mälestisel kasvavad 2 pihlakat.

Sisestatud: 04.07.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Saku vallas Rahula küla maadel. Rahula-Saku riiklikust kõrvalmaanteest (A 11345) jääb mälestis 340 meetrit ida poole, Vaarla talu juurest minevast külateest 240 meetri kagusse. Mälestis asub põldude keskel kõrgemal kivisel alal. Kalme lähedusse jääb ida pool paiknev kivihunnik.

Sisestatud: 04.07.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis on riikliku kaitse all 1964. aastast alates. Mälestise pass, vana registrinumbriga 452 koostati 1972. aastal. Mälestisel ei ole läbi viidud teaduslikke kaevamisi, kuid kalme lähedalt on leitud savinõu põhjatükk ning 3 põletatud luud. Leide hoitakse Ajaloo Instituudis.

Sisestatud: 30.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.09.2014.