Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18926
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 2377
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Helena Kaldre

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht jääb suhteliselt tasasele maale, mis nõrgalt on idapoole kaldu. Suuremaid ja selgemaid nõgusid asula alal pole märgata. Asula alal esineb segatud kultuurkiht, mille värvus on pruunikas. Otse kalmete juures, sööditüki naabruses puutumata kultuurkihti ei leidu. Kalmetest 70-100 meetrit ida pool, eriti kultusekivi ümbruses on kohati hästisäilinud ja segamata kultuurkiht. Kultusekivist mõned meetrid põhja poole rajatud proovišurfist selgus, et heleda põhjaliiva peal on 70 sentimeetri paksune pruunika mulla kiht. Prooviaugu alal tuli umbes 40 sentimeetri sügavusel vastu 10-15 sentimeetri paksune intensiivne kultuurkiht, milles oli hulgaliselt põlenud rabedaid raudkive.

Sisestatud: 25.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tõdva küla maadel, Tõdva-Nabala riiklikust kõrvalmaanteest (A1151) lõunas, kaitsealuste Saku kivikalmete (nr. 18928, 18929) ja poe vahelises põllunurgas. Asula alale jääb ka kaitsealune kultusekivi nr. 18930.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub ilmselt I aastatuhande algusesse eKr. Asulakoht registreeriti ja prooviaugud tehti 1971. aastal, leiud asuvad Ajaloo Instituudis. Samal aastal esitati asulakoht riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 2377.

Sisestatud: 25.09.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 25.09.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.