Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18929
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 425
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 19.10.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Helena Kaldre

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale isaloomulike kalmerajatiste ning informatsiooni sisaldava arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast ristkülikukujulist, poole meetri kõrgust kivivaret, mille sirged ja üsna selged servad on põhi-ilmakaarte järgi rihitud. Kalme kontuurid on selgemini eristatavad põhja-, ida- ja lõunaküljel, kus nad moodustavad selge astangu. Kalme on rajatud tihedalt paigutatud suurematest raudkividest. Kalme idakülje pikkus on 8,5 meetrit, põhjakülje pikkus on 7-7,5 meetrit. Kalmesse on rajatud 3-meetrise läbimõõduga kaevik või tulepesa, millest välja loobitud pinnas on kalme loodenurgas laiali. Kalme lõunaosale on veeretatud suuri raudkive.

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tõdva külas, Tallinn-Rapla-Türi maantee (A 15) ning Tõdva-Nabala kõrvalmaantee (A 11151) ristumiskohast 230 meetri kaugusel, vahetult Tõdva-Nabala tee ääres. Mälestis paikneb keset põldu kerkival põhja-lõuna suunalisel rohusel seljandikul, mis saavutab oma suurima kõrguse kalme kohal. Kalme jääb teise kalme (reg nr 18928) vahetusse naabrusesse, 30 meetrit lõuna poole. Mälestis asub kaitsealuse asulakoha peal (reg nr 18926).

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise ajalugu


Kalmet on esmalt maininud J. Jung (III kd.). 1922. aastal nimetatakse kalmet R. Tamme poolt koostatatud Hageri kihelkonna kirjelduses. 1969.aastal kirjeldab Vello Lõugas kalmet tarandkalmena inspektsiooni aruandes Ajaloo Instituudile.
Mälestis on riikliku kaitse all alates 1964. aastast. 1971. aastal koostati mälestise pass vana registri numbriga 424. 1969. aastal inspektsiooni käigus leiti kalmest keraamikat, noa katke ja põletatud luid. Leiud asuvad Ajaloo Instituudis. Otsustades kalme kuju ja ehituse järgi oli kalme kasutusel I aastatuhande II poolel ning II aastatuhande algul.

Sisestatud: 05.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kultusekivi (reg nr 18930), kivikalmete (reg nr 18928 ja 18929) ja asulakoha (reg nr 18926) ühine kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.09.2014.