Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Vareteväli"
Mälestise registri number 18935
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 709-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.12.15

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning informatsiooni sisaldava arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme on säilinud ümbritsevast põllumaast 0,5 meetrit kõrgemale tõusva ovaalse põhiplaaniga künkana, mida lõhestavad temasse kaevatud kraavid. Künka keskele on kaevatud tsementpost, millest 0,5 meetrine osa ulatub välja. Posti ümber on säilinud umbes 3-3,5 meetri suurune kalmeala, mida piirab neljast küljest kraav. Kraavist väljaspoole jääb 1,5-2 meetri laiune tervem kalmevöönd. Lõuna-edela poolt piirab kalmet veel üks 1 meetri laiune kraav, millest omakorda lõunasse jääb veel 2 meetrit kalmeala. Kalme ümbruses põllumaal asuvate raudkivide rohkuse tõttu võib oletada, et kalmekiht ulatub kaugamalegi.

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Üksnurme külas, Kanama-Üksnurme riiklikust kõrvalmaanteest (A 11344) 40 meetrit kirde pool, endisest Üksnurme mõisa rehehoonest 50 meetrit loodes. Mälestis paikneb põllumaal kõrgepingeliinide all.

Sisestatud: 05.07.2007.

Mälestise ajalugu


Esimesed leiud on kalmest teada 1855. aastast. 1879. aastal leiti lisaks kolmnurkpeaga ehtenõel koos ketiga, käevõru, spiraalsõrmus jne. Kalmest pärinevad leiud asuvad Ajaloomuuseumis. Leidude järgi kuulub mälestis I aastatuhande lõppu või II aastatuhande algussesse. Kalme kohta leidub andmeid A. Vassara poolt koostatud kirjelduses "Antikvaarilis-topograafiline kirjeldamisreis Lääne-Harjumaal ja Põhja-Läänemaal 1933". Vassari sõnul ei ole kalme hästi piiritletav, vaid kujutab endast pikliku ida-lääne suunalist mäge. Rahvajutu järgi olevat kalmel vanasti rahaugu põlemist nähtud.
1975. aastal esitati kalme riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati mälestise pass, mis kandis vana registrinumbrit 709.

Sisestatud: 30.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 15.09.2014.