Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Surnumäe põld"
Mälestise registri number 18940
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 720-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning informatsiooni sisaldava arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis asub suuremas osas endisel koolimaja krundil, mis kujutab endast ühtlase pinnaga rohtunud seljandikku. Kalmistu pikkus on vähemalt 80 m, laius põhja-lõuna suunas 70 m. Kalmistualal on maapind tasane.

Sisestatud: 06.06.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Alliku külas, Hüüru-Saue kõrvalmaantee (A 11129) ning Alliku-Laagri-Hüüru kõrvalmaantee (A 11184) kirdenurgas. Mälestis jääb ilmselt osaliselt Hüüru-Saue tee alla, paiknedes teeäärsel kõrgemal rohtunud seljandikul.

Sisestatud: 06.06.2008.

Mälestise ajalugu


Kalmistu Alliku külas kuulub arvatavasti II aastatuhande I poolde. Kalmistu alale ehitati koolihoone kõrvalhoonetega, rajati viljapuuaed. 1913. aastal nn "Surnumäe põllult", koolihoonest 30 m kaugusel põhja poole jäävalt alalt, leiti kaks savinõud müntidega (G. Niggol. Keila kihelkonna muinasjäänused,1922, lk.66). Samal aastal kaevas baltisaksa uurija A. Friedenthal seal välja ühe panustega matuse. Leiud sattusid välismaale (G.Niggol, lk.54). Kohalike elanike andmeil leitud 1930-40-ndatel kruusa võttes hulgaliselt surnuluid. Matuste suunda ei mäletata, samuti ei teata, et koos luudega mingeid esemeid oleks välja tulnud. Kalmistualalt leitud aardeleidudest on kirjutanud Evald Tõnisson kogumikus "Muistseid kalmeid ja aardeid"(Tallinn, 1962).
Kalmealalt leitud savinõukillud asuvad Ajaloomuuseumis. Kalmistu esitati kaitse alla võtmiseks 1976. aastal. Samal aastal koostati ka Mati Mandeli poolt mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 720-k.

Sisestatud: 06.06.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.09.2014.