Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18944
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 721-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on kolmnurkse kujuga raudkivi, põhja-lõuna suunalise harjaga keskel. Harjast ida poole langeb kivi pind ühtlaselt umbes 30-kraadise nurga all, lääne suunas madaldub astmeliselt, nii et harja kõrvale jääb kohe lohk. Kivi on põhja-lõuna suunas 6,5 m pikk ja ida-lääne suunas 5 m lai, suurim ümbermõõt maapinna lähedalt 18 m ja kõrgus 1,3 m. Kivi pinnal, peamiselt harjal, leidub 8 korrapärast, ümara kujuga, kunstlikku lohku. Lohkude mõõtmed on 4,5- 6 cm, sügavus 0,5-1 cm.

Sisestatud: 06.06.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Alliku külas. Hüüru-Saue maantee (A 11192) 3,5 kilomeetril jääb mälestis 520 m edelasse. Loo talu juurest alla keeravast põlluteest asub mälestis 175 m loode pool. Kivi asub lagedal, lääne suunas madalduval karjamaal.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise ajalugu


Esmakordselt registreeriti mälestis 1976. aastal Mati Mandeli poolt, samal aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 721-k.

Sisestatud: 06.06.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 27.09.2014.