Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kondimägi"
Mälestise registri number 18951
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 718-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.02.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub ovaalse põhiplaaniga kirde-edela suunalisel kõrgendikul, mille pikkus on ca 55 m, laius 25 m ja suurim kõrgus 2 m. Loode, lääne ja kagu poolt piirab kalmistut põld, mujalt karjamaa. Kõrgendikku on liiva võtmisega tublisti lõhutud. Murukamaraga kattunud ja võssa kasvanud süvendeid võib näha kõrgendiku kaguosas. Neist suuremate mõõtmed on 3x4 m ja 2x2 m, sügavus 0,6 m. Kõrgendiku lõunaossa on aga kolhoosiaja alguses kaevatud siloauk. Piki kõrgendikku kulgeb 25 m pikkune, 2,5 m laiune ja 0,6 m sügavune süvend, mille põhjas paljandub paas. Niisiis on tegu loodusliku paekõrgendikuga, millel leidub ca 0,6 m paksuselt liiva. Paksem näib liivakiht olevat kõrgendiku kagu- ja lõunanõlval. Ilmselt ongi peamiselt seda paksemat liivakihti matmiseks kasutatud.
Mälestise pass 1978.

Sisestatud: 13.09.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Endise administratiivse jaotuse kohaselt asub mälestis Harjumaa Keila kihelkonnas Jõgisoo külas endise Ratassepa talu maadel, talust ca 100 m põhja-kirde pool, vanast Tallinn-Pärnu maanteeharust ca 150 m ida-kagu pool.

Sisestatud: 13.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 22.03.2018.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.09.2014.