Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18955
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 730-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.17

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 10.06.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, lõuna-kagu suunas madalduval põllumaal. Tema lõunaosa lähedal, maanteest läänes, on madal vesine allikakoht. Allikane näib olevat ka asula lõunaosa teest idas. Kultuurkiht on 40-60 cm paks, musta värvusega. Kiht sisaldab hulgaliselt loomaluid, põlenud kive, savinõukilde jm asulakohtadele iseloomulikku materjali. Künnikihi all võib olla säilinud segamata substantsi – ahjupõhju ja muid ehitustegevuse käigus maapinda süvendatud rajatiste jäänuseid.

Sisestatud: 10.06.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Kiia külas, Tallinn-Paldiski 19.5 kilomeetril, seniseid uurimistulemusi arvestades teest ida-kagu pool, samal pool teed asuvast Kungla talust põhja pool. Mälestise lõunapiir on arvatavasti Paldiski maanteelt end. Peetri-Mõisakülla viiv harutee.

Sisestatud: 10.06.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoha kultuurkihi avastas 5. mail 1979. aastal arheoloog Mati Mandel. Arheoloogi hinnangul on ilmselt tegemist Taani Hindamisraamatus mainitud Kiia külaga (Kienkylae), kus on olnud 12 adramaad (vt P. Johansen. Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 427). Küla on olemas olnud veel 18. sajandil. Asulakiht on dateeritav ajavahemikku II at algus - 18. saj pKr. Mälestise passi koostas M. Mandel 1979. aastal, vanas registris kandis objekt numbrit 730-k.

Sisestatud: 10.06.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 10.06.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.