Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18964
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
X-koordinaat 535896.52
Y-koordinaat 6579493.29
Mälestise vana number 717-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 17.08.20

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


II aastatuhandest pärinev asulakoht.

Sisestatud: 21.03.2011.

Asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Pääsküla jõe orus, suhteliselt madalal alal. Tema põhjapiiriks on Pääsküla jõgi, kuigi kultuurkihti võib esineda ka jõe põhjakaldal, läänepiiriks on raudtee. Idapiir kulgeb Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest u 200 m ida pool, lõunapiir Pääsküla jõest 150 m lõuna pool. Seega hõlmab asulakoha pindala u 250 x 150 m suuruse ala.

Sisestatud: 21.03.2011.

Ajalugu


Asulakoha kultuurkiht on avastatud 30.10.1980 M.Mandeli ja T.Sepa poolt. Leitud savinõukilde. Kultuurkiht peaks kuuluma 13.sajandi I veerandil kirjeldatud Pääsküla (Peskulae) külale, kus tol ajal oli Taani Hindamisraamatu andmetel 20 adramaad.

Sisestatud: 21.03.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 22.03.2018.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.