Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18984
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 6-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 11.04.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast suurt punakat värvi ja suurte kristallidega rändrahnu, mida on otsast lõhutud. Kivi kõrgus on 2,2 m. Peaaegu kõik kivi seinad on püstloodjad. Mälestise kagukülg on maha raiutud, maharaiutud osa põhi on alles ja annab ligikaudse ettekujutse kivi algsest suurusest. Üks kivi küljest maha raiutud tükk vedeleb kivi kõrval rohus. Kivi loodeküljel on üks väljaulatuv püstjate seintega osa, mis tungib umbes meetrijagu põhjanurgast esile. Kivi lae põhjapoolne osa on poolkaares kõrgem kui kesk- ja lõunaosa. Kõrguste vahe ulatub seejuures isegi poole meetrini. Kivilae kõrgemas osas paiknevad kivi 5 lohku. Kivi läbimõõt nii lõuna-põhja kui loode-kagu suunas on 4,5 m. Lohkude läbimõõt ulatub 5-8 cm-ni, sügavus 0,8-2,4 cm-ni.

Sisestatud: 16.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Vatsla küla keskosas, Kodasema küla poole viivast teest edelas, Loogasauna talu juurest krossiraja juurde viivat teed mööda 570 meetrit. Mälestis jääb krossirajast umbes 100 meetrit lõuna poole, talu õueala piirile, Järska talust umbes 230 meetrit lääne poole.

Sisestatud: 07.09.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis avastati kodu-uurija Oskar Raudmetsa poolt 1973. aastal. 1974. aastal esitati kivi riikliku kaitse alla võtmiseks. 1975. aastal koostati Vello Lõugase poolt mälestise pass, mis kandis vana registri järgi numbrit 6-k.

Sisestatud: 10.06.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 11.09.2014.