Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivilabürint
Mälestise registri number 18990
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 27.06.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kivilabürint.

Mälestise tunnus


Raudkividest ilma sideaineta maa peale laotud kindla struktuuriga konstruktsioon, teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht

Sisestatud: 31.01.2014.

Mälestise kirjeldus


Ligi kümnemeetrise läbimõõduga kivilabürint on laotud kahekordse spiraalina 10-20 cm läbimõõduga kividest. Labürindi kõrvale on laotud samasugustest kividest nimetähed DW ja arv 1849.

Sisestatud: 26.09.2015.

Mälestise ajalugu


Pärimuse järgi on kivilabürindi ehitanud rootslasest ohvitser David Weckman, kes tuli Aksile 1808. aastal, kui Sveaborgi kindlus alistus venelastele. Prangli elanikud tunnevad labürinti türgi linna nime all.

Sisestatud: 26.09.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 23.02.2014.

Kirjandus


Mey, P. 1931. Troojalinnad Eestis. - Päevaleht, 206.
Rahi, M. & Viik, T. 1978. Kivilabürindid Eestis. - Eesti Loodus, 5.
Selirand, U. & Kraft, J. 1992. "Meremeeste mängud" ja teised Eesti kivilabürindid.

Sisestatud: 26.09.2015.

Üldinfo


Kivilabürintide levik on üsna laialdane. Rahvapärimus ei anna nende vanuse ega otstarbe kohta olulisi pidepunkte. Vaatamata välisele sarnasusele valitseb suur mitmekesisus labürintide nimetuses. Soomes on nimetatud labürinte "hiiglase aed", "hiiglase tänav", "Püha Peetri mäng", "kiviaed", "nunnaaed" jne, Koola poolsaarel "babülon", Rootsis "trooja linn", "neitsitants", Inglismaal "trooja linn", "trooja müürid", Saksamaal "imering", "võluring" jne.
Kivilabürindid Eestis paiknevad saartel kunagistel rannarootslaste aladel. Seetõttu arvatakse, et kivilabürintide ehitamise ja kasutamise tõid läänest kaasa rootsi asukad.
Labürintide otstarbe kohta on mitmeid arvamusi:
1) Tegemist on mängu- või võistluskohaga. Varasemast ajast (17.-18. sajand) on teada, et labürinte on kasutatud nn paelatantsude kohana nii Saksamaal kui Skandinaavias. On viidatud ka 19. sajandil tuntud mängule "Joonista labürint".
2) Arvestades paiknemise iseärasusi - harilikult paiknevad kõik labürindid rannikualal - ning kuju, mis mõningatel juhtudel sarnaneb vanemate mõrratüüpidega, on arvatud, et labürint on mõrramudel, millel võis olla nii puhtpraktiline kui ka kultuslik otstarve - kalaõnne tagamine.
3) Kividest laotud kaarjooni on vaadeldud kui päikese nähtava tee kujutist taevavõlvil, mis talve lähenedes üha kahaneb. Labürint oleks seega omamoodi päikesekalender või päikesekultuse rajatis. Rootsis säilinud pärimuse kohaselt võib "trooja linnades" päikesepaitset või halba ilma välja nõiduda.

Sisestatud: 26.09.2015.