Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kantsel, E.Thiele, umb. 1660 (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 19182
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.10.1998
Registreeritud 30.10.1998
Mälestise vana number 1003
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.06.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega kantsel Tallinna väljapaistva barokkmeistri Elert Thiele töökojast

Sisestatud: 03.07.2008.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929 (nr. 461), 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1003

Sisestatud: 03.07.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, raud, õlivärv, kullatis.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö, treitud, polsterdatud, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: Elert Thiele töökoda, Tallinn
Dateering: umbes 1660
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 127 cm, korpusetahu laius ca 67, 5 cm, karniisi laius ca 24, 5 cm, rippdekoor ca 9 x 44 cm, kobara pikkus ca 11, 5 cm, evangelistifiguuride kõrgus: ca 54 cm (Johannes, Markus), ca 53 cm (Luukas), ca 52 cm (Matteus); tugisamba kõrgus ca
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): korpuse allosas figuuride all nimetahvlid (vasakult paremale): Matheus., Marcus., Lucas., Johannes. Vööndil figuuriorvade kohal saksakeelne (gooti kirjas) pühakirjasalm (Heebrealastele 13, 17): Gehorchet ewern Lehrern und folget ihnen/ Dann sie wachen uber ewre Seelen/ als die da Rechenschafft da für geben sollen. Kõlaräästa servas pühakirjasalm Jakoobuse kirjast: Aga olge sõna tegijad ja ei mitte üksipäinis kuul- jad/ et teie wale mõtle- mise läbi endid ei peta Jak 1, 22. Evangelist Markus käes oleval raamatul kaks pühakirjasalmi (gooti kirjas): Min- ge kõike maail- ma/ ja kuu- lutage ar- muõpetust kõigele loo- male. (vasakul lehel); Kes usub ja keda ristitak- se see peab õnsaks saa- ma/ aga kes ei usu/ seda peab hukka mõisteta- ma. (paremal lehel)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kulunud, määrdunud, torkeauke, pragusid, puidukahjustusi (sh. trepikülje allosas vanad raiumise jäljed); figuuride kahjustused: Johannesel puudub suurvarvas ja parema käe sõrmeotsad, Luukal puudub parema käe nimetissõrme ots, Markusel ja Matteusel puudub
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokkstiilis nikerdkujude ja pühakirjasalmidega kantsel kõlaräästaga ,
korpus tugineb nurgelisele balustersambale, korpusel vaheldumisi ümarsammastega neli kõhremotiiviga ääristatud orva (allservas ka inglipeake) evangelistifiguuriga, viis keerubit, korpuse allservas viis viinamarjakobarat vaheldumisi kõhrjate (maskarooniga) rippdetailidega. Nii korpuse- kui ka kõlaräästa karniisi all munavööt; kõlaräästa servas neli ovaalset kõhrraamistuses kartušši ja SW nurgal akantusraamistuses vapikilp; kõlaräästas tipneb Võitja Kristusega. Trepirinnatise otsa kohal kartušš; sepislukuga tahveluks tipneb murtud frontooniga (9 balusternuppu). Kantslisse on kinnitatud polsterdatud (nahk, mererohi) põlvituspink
Elert Thiele (surn. 1674) – väljapaistev barokiaja kujur-nikerdusmeister Tallinnas
Eesti kunsti ajalugu. 1520-1770. EKA, 2005, lk. 360: Thiele töökoda oli 1666.-70. astatel kõige produktiivsem: siin valmisid Ridala (1656) ning ilmselt ka Noarootsi (1656), Vormsi (1660), Järva-Madise (?) (1660. a-d), Rakvere (alles evangelistide figuurid) ja Pärnu-Jaagupi (u. 1660) kantsel. Meistri laad avaldub dekoorirohkuses ning ilmekates figuurides, mida iseloomustavad taas eksalteeritud pöördes pead ja rõivadrapeeringute jõuline käsitlus. Thiele põlvkonna ajal muutus kantslite kompositsioon: kõlaräästa ei kujundatud enam mitmekorruselise skulptureeritud laternana, vaid räästanurkadest tippu koonduvatest akantuse ja pahkmikväänlatest ažuurse baldahhiinina, mille nurkades ja tipus võisid paikneda figuurid.
Eesti kunsti ajalugu. 1. köide. I. Tallinn, 1975, lk. 123: 17. sajandi 60-70-ndatel aastatel tõusis tähtsaimaks kujuriks 1652.a. Kopenhaagenist Tallinna asunud Elert Thiele (Diel, Tallinna kodanik 1661.a., surn. 1674), võimeks ja mitmekülgne meister, kelle loomingus ornamentaalne pahkmikstiil saavutas suurima täiuslikkuse. Motiivide mitmekesisuselt ja interpretatsioonivabaduselt ületas ta kõiki oma eelkäijaid. Ornamendi rafineeritud käsitluse kõrval on ümarplastiline skulptuur ja figuraalne kõrgreljeef Thiele kunsti tugevamaid külgi. Kantslid Ridala ( u. a. 1655), Pärnu-Jaagupi ja Vormsi (1660) kirikus ning väärid Tallinna Niguliste (1654, hävinud) ja Pühavaimu kirikus (u. a. 1660) on Thiele kunsti headeks näideteks.
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 216: Die Kanzel in St. Jakobi Kr. Pernau ist eine Wiederholung der in Röthel. Indessen sind hier die dekorativen Formen, sowohl rund um die Nischen als auch an den Kolonnetten, besser und weicher geschnitzt. Herrschte in Röthel noch Heissmanns Tradition, so waltet in St. Jakobi Kr. Pernau nur doch der Geist Thieles. Besonders deutlich kommt das beim Schalldeckel mit seinen reichen Kartuschen zum Ausdruck. Die Figuren in den Nischen folgen, mit wenigen Variationen, demselben Schema wie in Röthel. Sie sind Thieles Werk, erreichen aber nicht die Qualität der übrigen Skulpturen. Die Hängestücke, Engelsköpfe und Figuren lassen sich gut mit entsprechenden Elementen an der Kanzel in Bredstedt von Klaus Gabriel vergleichen.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 03.07.2008.