Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema eestkoste" Vändra EAÕ kirikust, 19.saj. II pool (õli, puit, messing)
Mälestise registri number 19208
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 30.10.1998
Registreeritud 30.10.1998
Mälestise vana number 15.III 25 k-5
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Ikoon varastati 1998.a. sügisel. Inspekteeris kkt koostaja kunstiajaloolane Sirje Simson.

Inspekteerimise kuupäev: 30.11.06

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule omases teostuslaadis õigeusu sakraalkunstiteos – iseloomulik näide vene 19. sajandi II poole ikoonimaalist

Sisestatud: 08.08.2008.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võtmiseks inventariseeritud 1983 (15. III 25 k-5)

Sisestatud: 08.08.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, messing, puit, alumiiniumvärv.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Vene koolkond
Dateering: 19. sajandi II pool (viimane veerand)
Mõõtmed: 113 x 85, 5 cm (koos kattega; inventariseerimisandmeil, 1983)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Jumalaema eeskostet e. kaitsmist (pokrov) kujutav kujutav ikoon,
ikoonitahvel murtud nurkadega ristkülik. Arvatavasti pärineb Vändra kirikust.
Varastati 1998. sügisel. Varaste poolt müüdi vanavarakauplusse, sealt muinsuskaitsele antud info järgi müüdud edasi Soome
Asus kirikusaali lõunaseinal.
K. Onasch. A. Schnieper. Ikoonid. 2003, lk. 176-177: Jumalaema kaitsmine ehk Pokrov on õigeusu püha, mida tähistatakse 1. oktoobril. Sellega seotud legendi juured juhivad taas kuulsasse Blaherna kirikusse Konstantinoopolis. „Kristuse pärast meeletu“ Andreas, sünnilt slaavlane, sai Blahernas kesköisel jumalateenistusel nägemuse, et Jumalaema astus sisse altariväravast ja palvetas nuttes pikka aega. Andreas küsis oma õpilaselt Epifaniuselt: „Kas sa näed meie Valitsejannat, Maailma Kuningannat?“ – „Näen, minu vaimulik isa,“ vastas õpilane. Pärast seda kuulsid mõlemad, kuidas koor laulis imepärast ja kaunist laulu. Kui Jumalaema oli palvetamise lõpetanud, tõstis ta oma rüü (mida hoitakse koos tema vööga Blaherna kirikus) kohalolevate inimeste üle. Juba Vana-Roomas oli tuntud juriidiline akt, mille käigus kaitse pakkuja tõstis kaitset palujate kohale oma rüü või loori . Idakirik uuendas selle idee Jumalaema kaitsmisena (pokrov). Vürst Andrei Bogoljubski († 1174) huvitus Kristuse päras meeletu Andrease ja Jumalaema legendist ja kujundas selle põhjal erilise püha, mille käigus kuulutas oma Kesk-Venemaa riigi ja selle pealinna Vladimiri Jumalaema kaitse all olevaks... Varsti pärast seda sai kaitse-temaatika kaks ikonograafilist lahendust. Neist vanem sündis Vladimir-Suzdalis; sellel hoiab Jumalaema ise oma kaitsvat loori vaga rahva üle. Hilisemas versioonis, mis kujunes Novgorodis ja levis sealt kõikjale Põhja-Venemaale, hoiavad kaks inglit loori Maarja kohal, samal ajal õnnistab teda Kristus. Ikoonil on kujutatud ka teised legendis esinevad isikud, askeediriides Andreas ja tema õpilane Epifanius.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 08.08.2008.