Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Perekonnapink, 19.saj. (puit)
Mälestise registri number 19626
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 07.01.1999
Registreeritud 07.01.1999
Mälestise vana number 190-k

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 26.05.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomuliku kunstilise kujundusega kirikusisustusese 19. sajandist

Sisestatud: 10.07.2008.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1983 – Pärnu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 190

Sisestatud: 10.07.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, lakk.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: tundmatu tisler
Dateering: 19. sajandi viimane kolmandik
Mõõtmed: kõrgus ca 207 cm, laius 314 cm, sügavus ca 120 cm, leenipealmiku kõrgus ca 104 cm (ristlillik ca 17 x 16, 5 cm)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, pragunenud, kulunud, niiskusekahjustusi, istepink puudub, kolm ristlillikut kadunud, kaks ristlillikut ja keskelt leenitükk (ca 23, 5 x 19 cm) maha võetud (hoitakse sealsamas)
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pseudogooti stiilis sakstepink,
uks lääneküljes. Perekonnapingi on lasknud valmistada Tõstamaa mõisnik vabahärra August Johann Stael von Holstein (1844-1897); pingi kohal seinal kaksikvapp (reg. nr. 19625) ja mälestustahvel (marmorplaat 33, 5 x 44 cm, koos tammepuust raamiga ca 44 x 55 cm) kullatud tekstiga: August Johann Freiherr Sta?l v. Holstein Erbherr auf Testama geb. d. 6. April 1844. gest. d. 3 Juli 1897. Matth. 11, 28.
Lõunaseina ääres kiriku idaosas
Tõstamaa Maarja kirik. Infoleht: ...kantsli sai kogudus kingiks 100. aasta juubeliks 1863. aastal. Kantsli autoriks on kohalik puunikerdaja Hans Greenfeldt. Umbes samast ajast on pärit ka sakstepink altariruumi lõunaküljel
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.07.2008.