Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, Preisi koolkond, 13.saj. (puit)
Mälestise registri number 19795
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 1236
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste vaneminspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Eestis säilinud vanimaid puidust nikerdatud krutsifikse 1380.aastast, on suure kunstilise ja kultuuriloolise väärtusega.

Sisestatud: 09.11.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929. aastast (reg. nr. 523), alates 1973. aastast vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1236.

Sisestatud: 09.11.2004.

Kirjandus


Pia Ehasalu, Krista Andreson, Signe Vahur. Kolga-Jaani krutsifiks, uuringud ja tõlgendused. Renovatum 2012, lk 21-33. http://evm.ee/uploads/files/renovatum_2012_a.pdf

Sisestatud: 27.05.2015.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: stiilikriitiliselt Preisimaa päritolu
Dateering: Umb. 1380
Mõõtmed: risti kõrgus 99 cm, laius 60 cm, sokli kõrgus ca 24 cm, laius max 37, 5 cm, sügavus 15, 5 cm. Figuuri kõrgus ca 60 cm, käte kogulaius 51, 5 cm (laius ilma uuendatud labakäteta 43, 5 cm, figuuri sügavus max ca 13, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Figuuri kattev pronksvärv ja käed randmest saadik (ca 6 cm pikkuses) hilised. Värvkate on tuhmunud, paremalt põlvelt maha kulunud; kohati teisigi väikeseid värvikadusid.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Unikaalne keskaegne kunstitöö, tammepuust nikerdatud Ristilöödu kuju, mis stiilikriitilise analüüsi põhjal on määratud pärinevaks 1380. aastate Preisimaalt.
Figuur on külgekruvitud uueaegsele (peale 1929.a.?) lihtsale, profileeritud jalamiga, mustaks värvitud puitristile. Ristilöödu pea kohal rullisotsaline nikerdatud nimesilt INRI (7 x 13, 5 cm). Ristilöödu kannatusi annab edasi keha jõuline skeletti ja muskulatuuri rõhutav modelleering. Õlavars moodustab keha suhtes peaaegu täisnurga, pea on kergelt langetatud paremale, kõrgete põsesarnadega malbe nägu, silmad suletud, põskhabe, juuksed pikad ja lainelised; pärjalaadne okaskroon. Puusadest on keha paremale kõverdunud, lapikud jalalabad on ristile naelutatud ülestikku. Niudevöö otsad ripuvad mõlemalt puusalt. Figuuri kattev pronksvärv ja käed randmest saadik (ca 6 cm pikkuses) hilised.
Tegemist võib olla kõige vanema Eestis säilinud keskaegse puidust nikerdatud krutsifiksiga, mille kultuurilooline väärtus on ülehindamatu. Seega tuleb krutsifiksi hoidmisesse suhtuda äärmise hoole ja vastutustundega.

Karling. Medeltida träskulptur i Estland. Göteborg, 1946, lk. 51
Den korsfäste har delvis samma förutsättningar som triumfkrucifixet i Tallinns Nikolaikyrka. Ett krucifix i Wartenberg, Schlesien, står sålunda Kolga-Jaaniskulpturen nära. Den estniska figuren är emellertid inte så helt präglad av lidandet som de schlesiska kristusgestalterna, icke så känslobetonad. Stilen är mera formalistisk. Närmare fränder har Kolga-Jaanikrucifixet i Preussen. En bild av den korsfäste på ett grenkors i S. Jakob i Thorn har sålunda flera gemensamma drag med den skulptur, som i detta sammanhang interesserar oss. Till Thornkrucifixet ansluta sig några andra bilder av den korsfäste såsom krucifixet på Heiligkreuzaltar i S. Johannis i Thorn och ett dylikt i katolska kyrkan i Strasburg. Mästaren till dessa kallar Clasen “Der Meister der Thorner Kreuzigungen”. Han var verksam vid slutet av 1300-talet. Den stora överensstämmelse, som förefinnes mellan det estländska krucifixet och dessa verk såväl beträffande den allmänna stilkaraktären som flera enskildheter såsom behandlind av ansikte, bröstkorg, extremiteter och ländkläde, gör det motiverat att antaga, att även Kolga-Jaani-krucifixet är produkten av en stilförbindelse med det preussiska ordenslandet.
Det måste emellertid i detta sammanhang understrykas, att typen och formbehandlingen ej är något uteslutande för Preussen betecknande. Förutsättningarna finna vi i det tyska kärnlandet; mycket snarlika krucifix ha vi påträffat bl. a. i Minden, Osnabrück och Regensburg. Den formförenkling krucifixet i Kolga-Jaani representerar, är en form av efterklang, präglad av ett visst avstånd i tid eller rum frān de primära impulserna. Företeelsen kan utmärkt studeras pā Gotland, där en stor mängd kors reflektera de nydanande mästerverken, t. ex. Öjakrucifixet. Där finna vi även skulpturer av samma karaktär som krucifixet
i Kolga-Jaani…S.

Niguliste kiriku krutsifiksgrupi kõrval on Ida-Euroopa kunstisuhete tagasihoidlikumateks, kuid mõnevõrra vanemateks näideteks väike krutsifiks Kolga-Jaani kirikus ja Saaremaa Koduloomuuseumis säilitatav Evangelist Johannes. Mõlemale tööle on iseloomulik jõuline, kohati kiilutaoliselt nurgeline ning ekspressiivne figuuri- ja draperiikäsitlus. Johannese külgedele lükatud mantlihõlmade mänglevad äärised ja Krutsifiksi niuderätiku rippuvad nurgad on tüüpilised hilisgooti varasemale skulptuuristiilile. Nad ei varja kujude kohati aimatavat teatraalsust ning anatoomiliste vormide rangust. V. Raam. Gooti puuskulptuur Eestis. Tln., 1976, lk. 22
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.05.2009.