Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana altar altarimaaliga "Ülestõusmine", 17.saj. (puit, õli)
Mälestise registri number 19797
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 27-k
Mälestise liik kunstimälestis

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.15

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kunsti-ja kultuuriväärtusega dateeritud barokse altariseina osa 17.sajandist.

Sisestatud: 10.11.2004.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast - Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 28

Osana daatumit omavast baroksest altariseinast omab raamistuses maal “Ülestõusmine” kunstilooliselt samasugust tähtsust kui järgnev altariseina ülemik “Taevaminemisega”.

Sisestatud: 10.11.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1681
Mõõtmed: kogukõrgus 150 cm, laius 94, 5 cm. Maali valgusmõõt 128,
7 x 51, 7 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Väikseid värvikadusid üleni. Raaminiši külgedel on torke- ja kõduaugud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Sama, barokse, oletatavasti kolmekorruselise altariseina keskosa, mille ülaosa on reg. nr. 19798 (alumine korrus, tõenäoliselt maaliga “Püha õhtusöömaaeg”, on hävinud) - polükroomses (helesinine, valge, nikerdosad kullatud) nišikujulises profileeritud raamistuses maal “Ülestõusmine”. Seega pärineb samuti aastast 1681.
Raamistus murtud ülanurkadega, millest väljapoole on paiknenud nikerdreljeefne keerub (osaliselt alles vasakpoolne (nägu hävinud), mille eeskujul restaureerimisel lisatud parempoolne). Raaminiši külgi kaunistab kaks nikerdatud ornamendiriba (munavööt). “Ülestõusmine” on, kompositsioonilt ja figuurikäsitluselt võrdlemisi abitult, maalitud kolmele püstlauale ja kujutab valgesse palakasse rüütatud Kristust tumedate pilvedega piirneval valkjal taustal kirstust üleskerkivana. Naeratus on Ülestõusnu huulil, ta vasak käsi on tõstetud tervituseks, parem hoiab ristikujutisega vimplit; pea on pööratud vasakule ja ümbritsetud aupaistega. Esiplaanil kolm paanikas hauavahti, Rooma sõdurirüüs, kiivrid peas. Üks neist, oda käes, on kummuli maha langenud, teine põlvitab, silmi kinni kattes, kolmas põgeneb. Kirstu otsa juures maas kiiver.
Restaureeriti aastal 2000 firmas “KAR-Grupp” (restauraatorid A. Miil, S. Sorok ja H. Noor). Maali ülaosas säilisid aluslaudade kooldumisest põhjustatud värvikaod. Väikseid värvikadusid üleni. Raaminiši külgedel on torke- ja kõduaugud.
Aastast 2001 kasutusel kirikuaias olevas surnukabelis. Arvatavasti mikrokliima muutumise tõttu on tekkinud värvi irdumine maali keskosas, eriti aupaiste piirkonnas - vajaks kohest kinnitamist maalirestauraatori poolt.
Osana daatumit omavast baroksest altariseinast omab raamistuses maal “Ülestõusmine” kunstilooliselt samasugust tähtsust kui järgnev altariseina ülemik “Taevaminemisega”.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 11.05.2009.