Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Laske lapsukesed minu juurde tulla", 19.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 19828
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 38-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.10.15

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Traditsioonilises laadis maalitud altarimaal 19.sajandist. Tundmatu autori altarimaal on osa Eesti sakraalsest maalikunstist millisega koos moodustab ta kunsti- ja kultuuriväärtusega terviku.

Sisestatud: 09.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohali.ku tähtsusega kunstimälestis nr. 38

Sisestatud: 09.03.2005.

Kirjandus


W.-D.von Stryk. Riidaja – von Strykide perekonna põliskodu Liivi- ja Eestimaal 1562-1919-2003. Ühe mõisa ajalugu sajandite tagant tänase päevani. Von Stryki perekonna ühing, Print Best Trükikoda OÜ. 2006, lk 98-99.

Sisestatud: 20.05.2019.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajandi II pool või 20. sajandi algus
Mõõtmed: valgusmõõt ca 219, 5 x 132 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Maalipind tumenenud, kohati tugev ämbrikuvõrk-krakelüür; allosas rohkesti küünlavahapritsmeid ja parema serva ligidal mõned värvikaod, ülalpool paar linnuväljaheitejälge.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): 19. sajandist II poolest või 20. sajandi algusest pärinev maal kujutab Jeruusalemma templi sammaskäigus istuvat Jeesust ja tema ümber kogunenud kaheksat meest ning kolme naist nelja lapsega. Roosakaspunases tuunikas, sinisesse mantlisse drapeeritud Jeesus istub maali keskplaanil samba foonil; tema vasak käsi on küünarnukist tõstetud, nimetissõrm manitsevalt püsti, parem käsi hoiab käest valgesse palakasse riietatud lokkispäisel ümarpõsksel lapsel, kes seisab oma rohelisse riietatud ja peasalliga ema ees Jeesuse parema õla taga. Üks lastest on toetumas Jeesuse paremale põlvele. Temast maali serva poole istub tumesinises rüüs, ookrivärvi drapeeringu ja valge põimitud pearätiga naine, pruunijuukseline laps süles. Mustajuukseline palmikuis katmata peaga naine istub esiplaanil maali vasakus allnurgas, ta profiilvaade on suunatud Jeesusele, ta süles on magav lokkispäine laps. Zhestikuleerivad jüngrid, kes seisavad Jeesusest tagapool, moodustavad maali vasakus servas kolmemehelise rühma palmipuu all (paistavad poolfiguuridena). Meestegrupp maali paremal äärel kujutab nelja jüngrit, kelle seast tagumised on ikonograafiliselt äratuntavalt Peetrus ja Johannes. Ainus täisfiguurina kujutatud jünger seisab maali paremal äärel, sandaalides jalad alumises paremas nurgas. Lõuahabemega lokkispäine tumedajuukseline mees on kujutatud profiilis, zhestikuleerivana, rüütatud tumedasse tuunikasse ja tellisekarva mantlisse. Temale ongi suunatud Jeesuse pilk ja manitsev zhest. Palmipuu tüve ümber keerdub viinamarjaväät roheliste lehtedega.
Maali süzheeline alus Pühakirjast on Markuse 10:13-16:
"Jeesuse juurde toodi lapsi, et ta neid puudutaks. Ent jüngrid sõitlesid toojaid. Aga Jeesus sai seda nähes pahaseks ja ta ütles neile: „Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik! Tõesti, ma ütlen teile, kes iganes Jumala riiki vastu ei võta nagu laps, ei saa sinna.” Ja ta kaisutas neid ja õnnistas neid, pannes käed nende peale."
Maal paikneb laias lamedaprofiililises mustaks värvitud raamistuses, mille nurkades pronksvärviga kaetud metallivalurosetid (reg. nr. 19829).
Kirikukroonika andmeil (J. Ekbaumi 1937.a. üliõpilastööst, TÜ raamatukogu fond 55, nim. 3, sü 49) sai maal uue raami aastal 1892.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.03.2005.