Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kahekümne kahe tulega, 19.saj. (messing, pronks)
Mälestise registri number 19831
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 41-k
Mälestise liik kunstimälestis

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.10.15

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui juugendlike mõjutustega eklektiline kirikuvalgusti 19.saj. lõpust või 20.saj. algusest; oma aja kunstimaitse tunnistaja.

Sisestatud: 10.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 41.

Sisestatud: 10.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, pronks, messingplekk.
Tehnika: valatud, stantsitud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19.saj. lõpp või 20.saj. algus
Mõõtmed: Ø max ca 110 cm, põhihaara diagonaalpikkus ca 49 cm, tüvisenupu kõrgus ca 10 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Tüvise ehisdetailid osaliselt lahtiväändunud, pragudega, haarad oksüdeerunud, küünlavahaga määrdunud.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Eklektiline, messingplekist tüviseosa ja valatud haaradega algselt kullatud üherealine kroonlühter 24 küünlale: kuus haara igaüks 3 küünlale, vaheldumisi kuue ühetulelise haaraga (neist on alles 4 haara; pikkus ca 28 cm). Tüvisel stantsitud akantusmotiivid mitmes variatsioonis; haarataldrikut kaunistavaiks detailideks voluut, akantus ja 2 lilleõit. Tüvist alt lõpetava messingplekist nupu moodustab samuti põiming taimelehtedest. Haarad on juugendlikult väänduvad, kaunistatud viinamarjaväätide, -lehtede ja -kobaratega. Küünlapiibud kelluka-kujulised; rasvataldrikud nende all moodustuvad kuuest akantuslehest (ühel haaradest puudub); küünlakraed on hilisem lisandus (olemas 10 tk.).
Ripub kirikus läänepoolsena.
Kirikukroonika andmeil (J.Ekbaumi 1937.a. üliõpilastööst, TÜ raamatukogu fond 55, n.3, sü.49) muretseti kaks kroonlühtrit kirikusse aastal 1892.a.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 10.03.2005.