Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altarimaal "Kolgata",19.saj. (õli, lõuend)
Mälestise registri number 19843
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 64-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor, Grete Nilp

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Kultuuri-ja kunstiväärtusega signeeritud ja dateeritud altarimaal 1853 aastast.

Sisestatud: 21.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 64 (1)

Sisestatud: 13.05.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Johann Karl Ludwig Maddaus
Dateering: 1853
Mõõtmed: laius ca 134 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): signatuur: L. Maddaus 1852. Signatuur võib asuda maali paremas allnurgas, kuid ei ole üldvalguses olnud eristatav.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Maalil on ulatuslikke värvikadusid ja värvikihi kulumist; krakelüür; all vasakus nurgas lõuendis rebitud servadega auk (ca 2, 5 x 2, 5 cm), paremal pool allosas ca 8, 5 cm pikkune rebend, väiksem rebend ka ülaosas vasakul
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Jeesust ristil kujutav altarimaal, mille autoriks kirikukroonika andmeil 40 aasta vältel Riias tegutsenud litograaf ja maalija Johann Karl Ludwig Maddaus (sünd. 1820 Hamburgis, surn. 1878 Riias).
Väidetavasti (Kiriklikke mälestusmärke Paistu kihelkonnast. Registreerinud stud. theol Aleksander Hinno, 1929. TÜ raamatukogu f. 55, n. 3, sü.78, lk. 18) leidub maali allnurgas ka signatuur: L. Maddaus 1852. Signatuur võib asuda maali paremas allnurgas, kuid ei ole üldvalguses olnud eristatav.
Maali keskmeks on Ristilöödu, keda kunstnik kujutab musklilise jässaka meesfiguurina, rinnakorv ette sirutatud, pea kallutatud vasakule õlale, silmad poolsuletud. Käed on ristipuule naelutatud suhteliselt lähestikku, jalalabad – ülestikuselt, parem jalg pealpool. Valge niudevöö moodustab lopsaka drapeeringu, mille otsad lehvivad paremal puusal. Ristilöödu pea kohal suur pööratud otstega nimesilt kolmes keeles (tekstiga Joh 19, 20: Jeesus Naatsaretist, Juutide Kuningas): esimesed kaks rida heebrea keeles, järgmised kolm rida kreeka keeles (Ιηςουs ό Nαζωραιοs ό Βασιλευs των Ιουδαιων.), alumised kolm rida ladina keeles (IESUS NAZARENUS REX IUDEORUM.). Ristijalami ümber on koondunud inimrühm. Esiplaanil vasakul punakas mantlis ja halli pearätiga vanem naine, käed tõstetud rinnale, on maalitud poolpöördes risti poole. Ristijalami ees kükakile vajunult noor tumedapäine naine – Maarja Magdaleena - on punases avara kaelusega tuunikas, mis õlavarred paljaks jätab; põlvi katab rohekas drapeering. Naise langetatud pea on profiilis vasakule, kokkupandud käed süles. Risti taha paremale jääb punakas rüüs otsevaates noor mees – Johannes, kes pea küljele kallutanult on pilgu tõstnud Ristilöödule. Ta käte vahel on lehviv lillat värvi drapeering. Tagaplaanil draperiiotsa all hallihabemelise, punase turbaniga mehe poolfiguur, tema õla varjus hallikas naisekuju, ees halli ratsu pea ja kael. Pildi paremas ääres, tagapool Maarja Magdaleenat, hallikassinise peakattega habemik vanamees, kohkumisega vaatamas Ristilöödu poole (Nikodeemus?). Tumedas taevas, Ristilöödust vasakul hele valguskriips; ahetaval silmapiiril paistmas Jeruusalemma maju. Esiplaanil klibune maapind, väheke rohtu, kolm kolpa ja sääreluud. Ristkülikukujuline lõuend on paigutatud kaarja ülaosaga, kullatud ja profileeritud raami, mille allnurkades ja kaare allotstes kokku neli merekarbi ja akantusmotiilist reljeefset kaunistust. Ülal kaare keskel olev viies kaunistus koosneb suurest merekarbist, mille kummalgi küljel voluutjas akantusleht.

Uus altar on orelimeistri Normanni joonistuse järele 310 rubla eest valmistatud. Altaripilti enne 1853. aastat ei olnudki. Praeguse altaripildi saamine on seoses ajaga, mil õp. Karl Maurach oli Riias ühe rikka inglise rahvusest kaupmehe Cummingi perekonnas kodukooliõpetajaks. Kõige vanem, elavahingeline tütar oli niivõrd vaimustatud Maurachi usuõpetustundidest, et otsustas ainult Maurachi juures leeriõnnistust vastu võtta ja kinkida tulevasele kirikule, mille peale ta õpetajaks, valitakse, altaripilt. Selleks otstarbeks annetasid ka teised õed-vennad taskurahast summasid. Isa, nähes laste vaimustust, kinkis suurema summa. Noore tütarlapse südamesoov ei läinud leeri suhtes täide. Ta suri varakult; ka isa jäi pärast vaeseks. Paistu kirik sai aga hinnalise altaripildi, mille on valmistanud keegi Maddaus… Pildil on kujutatud Kolgata sündmustikust kõige haaravam moment, mil Jeesuse pea, peale sõnade “Lõpetatud!” ütlemist langes alla. Armastuse jünger sirutab oma käed välja, et surma tagasi tõrjuda, Maarja Magdaleena on purustatult vajunud kokku, Jeesuse ema paneb käed südamele, millest valumõõk tungib läbi. Eemal mitmed teised pealtvaatajad – Jumalapoja sõbrad. Ülal tihenevad pilved. Läbi pilvede paistab päikesest ainult poolosa, mis peab tähendama heitlust elu ja surma, maailma pimeduse ja eluvalguse vahel. Mõte iseenesest on ilus, kuigi kunstilisest küljest jätab maal Maurachi otsuse järele pisut soovida. Altaripildi ühes raamiga on Hendrik Ainson – Holstre “Vanauselt” omal kulul ja oma hobustega Riiast ära toonud. Kahjuks tabas toojat raske õnnetus: mõne päeva pärast põles ta elumaja maani maha. Tules hukkusid ka mõlemad hobused, kellega toimetati pilt kohale. Lühike ülevaade Paistu-Maarja ev.-lut. Usu kiriku ja kihelkonna elust-olust 700-aastase juubelipäeva mälestuseks. Paistu, 1934, lk. 10
Altari pilt kujutab Jeesust Kristust ristil. Risti jalal on kolm naisterahvast, kes arvatakse (köster Tilzen’i järele Paistus) olevat Mark. ev. 18, esinevad isikud, s.o. Maarja Magdaleena, Maarja Jaakobuse ema ja Saloome. Risti jalal asub ka apostel Peetrus. Tagaplaanil on üksikuid inimesi, kes kohkunud nägudega risti poole vaatavad. Värvidest esinevad punane, kollane, roheline, sinine ja must ning nende kombinatsioonid. Pildi on maalinud kunstnik L. Maddaus 1852. aastal. Pilt on kingitud õpet. Carl Maurach’i kaudu paistu kirikule Riia kaupmehe inglase James Cumming’u poolt 1852 a., kelle majas õpet. Carl Maurach mõned aastad kodukooliõpetajaks oli. Pilt paigutati altari tagaseinas asuvasse kullatud raami. 1904 a. kullati altari pildi raam uuesti. Kiriklikke mälestusmärke Paistu kihelkonnast. Registreerinud stud. theol. Aleksander Hinno, 1929.
TÜ raamatukogu f. 55, n. 3, sü.78, lk. 17
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 13.05.2009.