Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, 19.saj. (puit)
Mälestise registri number 19844
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 64 k

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.11.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Kultuuri - ja kunstiväärtusega kindlale tegijale omistatud altarisein 1852 aastast.

Sisestatud: 21.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 64 (2).

Sisestatud: 13.05.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: aaderdatud, nikerdatud, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: orelimeister Gustav Normanni poolt kavandatud
Dateering: 1852
Mõõtmed: laius ca 520 cm. Altari kõrgus 104 cm, altariaia kõrgus (seestpoolt) ca 72 cm; ingli kõrgus ca 110 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kroonika andmeil orelimeister Gustav Normanni poolt kavandatud altarisein koos aiaga kuuluvad stiiliühtsesse ansamblisse kirikusisustuse ülejäänud osadega: kantsel, oreliprospekt, köstrikantsel, pingistik. Kujunduslikult on tegemist tüüpilise 19. sajandi keskpaiga pseudogooti altariseinaga, millisele analoog, näiteks leidub Ambla kirikus.
Kolmeosalise, sokliga altariseina keskmeks on kumerakaarelise ülaosaga profileeritud raamistus, milles asetseb kullatud raamis altarimaal “Kristus ristil”. Keskosa ja külgosade vahel kummalgi pool seisab kandiline piilar, mille pind imiteerib gooti kaarava, tipus aga on fiaali ja ristlillik-ristiga, kolmele ümarsambale toetuv tabernaakel, milles algselt on paiknenud kipsfiguur (apostlid Peetrus ja Paulus?). Keskosa tipneb kolmnurkse pealmikuga, mille pinda kahes reas kujundavad neliksiirud ja tipunurgas azhuurne roosaken; äärekarniisil nn. krabid; tipus liiliaotsega rist. Kummalgi külgosal keskel gootipäraselt kujundatud konsool ja baldahiin, ülakarniisil kolm liilialõpetusega azhuurset detaili. Konsoolile on lahtiselt paigaldatud inglifiguur (tiibadega lapsekuju): põhjapoolsel raamat kaenla all, lõunapoolsel käed rinnal risti (jalami esiservast tükk murdunud). Kooriruumi idaseina nishis seisev kipsfiguur, mis võiks olla apostel Peetrus, tõenäoliselt ongi üks kahest tabernaaklikujust; apostli parem käelaba on murdunud. Altariaed moodustub 12 raamtahvlist, mille pinnakaunistuseks stiliseeritud kibuvitsaoksi kujutavad diagonaalselt ristatud liistud. Seega jäljendab altariaia kujundus Kristuse okaskrooni. Nii altarisein kui ka –aed on aaderdatud.

Gustav Normann (sünd. 8. august 1821 Põlula külas Rägavere vallas, surn. 6. jaanuaril 1893 Tallinnas. Oreliehituskunsti õppis arvatavasti Saksamaal. Peale mitmete orelite (esimene neist Tallinna Pühavaimu, 1847, viimane (jäi pooleli) Viru-Jakobi) kujundanud kirikute interjööre (peale Paistu näit. veel ka Mihkli; ilmselt ka Tallinna Jaani kiriku altari puitosa). Oli Tallinna Jaani koguduse liige, elas Uuel tänaval.

Uus altar on orelimeistri Normanni joonistuse järele 310 rubla eest valmistatud. Lühike ülevaade Paistu-Maarja ev.-lut. usu kiriku ja kihelkonna elust-olust 700-aastase juubelipäeva mälestuseks. Paistu, 1934, lk. 10
Altariprospektil olevad inglid (puhtus ja tarkus) on toodud kirikusse Saksamaalt. Paistu kirik 1234 – 2001.
Kõik pingid, altar, kantsel ja orel on ühte värvi (värviks hele- ja tumepruun) ja ühes stiilis. Oreli, altari ja kantsli juures tuleb ristide ja nuppude värviks juure veel kuld. Kiriklikke mälestusmärke Paistu kihelkonnast. Registreerinud stud. theol. Aleksander Hinno, 1929. TÜ raamatukogu f. 55, n. 3, sü.78, lk. 13
Altar on valmistatud puust (kuusk või mänd). Altari mõõdud on 3, 4 m x 5, 10 m. Ka altari laud on puust, mille mõõdud on 1, 9 m x 1, 05 m ja kõrgus 1, 05 m. Kiriku kroonika järele on altari valmistanud orelimeistri Normanni joonise järele tisler J. Ullay 1852. a. 310 rubla eest. Praeguse altari ehitus oli tingitud uuest altari pildist, mis õpet. Carl Maurach’ile kingiti ja mille dimensioonid ei sobinud endise altariga. 1903. a. värviti altar üle õlivärviga, millisena ta seni ajani on püsinud. Keskaegset altarikivi ei ole. Kummalgi pool altari pilti asub ingli kuju. Ingli kujud on valged, gipsist ja asetatud altari tagaseinal olevaile aluseile. Pahempoolsel ingli kujul on käed risti rinnal, parempoolsel on parema kaenla all raamat. Altari tagaseinal asub, arvatuna altari laua otstest 50 cm. kaugusel, kaks puusammast. Pahempoolsel sambal asub väikene gipsist kuju, mis kujutab apostel Johannest. Ka parempoolse samba otsas on ennem olnud samasugune väikene apostli-kuju, mis aja jooksul hävinenud. Samas, lk. 16 - 17
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 13.05.2009.