Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kolmekümne tulega, 19.saj. (messing)
Mälestise registri number 19847
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 69-k

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 09.11.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Identsel kujul säilinud kodumaise päritoluga laevalgusti 19.sajandist.

Sisestatud: 21.03.2005.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 69

Sisestatud: 13.05.2009.

Vallasmälestise kirjeldus


Autor, valmistamise koht: Tartu ettevõtja Eduard Dross
Dateering: 19. sajandi teisest poolest – 20. sajandi algusest
Mõõtmed: Ø max ca 145 cm; kandehaara diagonaalpikkus ca 47 cm, haruhaara pikkus (rasvataldrikuta) ca 24 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Munal tushikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 20 K 38
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kollasest metallist valatud haarade ja trugitud tüvise, küünlapiipude ning rasvataldrikutega kaherealine, algselt kullatud kroonlühter 30 küünlale (sarnane kui reg. nr. 19849).
Alumises reas liitub igale kuuest konsoolhaarast 3 väikest S-kujulist, stiliseeritud liiliat meenutavate otstega lisahaara. Ülemises reas 6 samasugust ühetulelist haara. Haarad pinnakaunistusteta, kergelt lapikud. Tüvise tipmisele taldrikule kinnitub 6 iludetaili – väikest kellukja õiega lõppevat S-kujulist haara. Haarakinnitused sõrmtapiga. Muna lõpetab peeneotsaline treitud balusternupp. Kroonlühter on seadistatud elektrile lohakalt. Rasvataldrikuisse puuritud juhtmeaugud; juhtmed kinnitatud musta isoleerpaelaga; plekist küünlaimitatsioonid on roostejälgedega.
Kroonlühter üleni mustunud, tuhmunud, oksüdeerunud; kullatis hävinud.
Paikneb pikihoones idapoolsena.

Sarnast tüüpi, Tartu ettevõtja Eduard Drossi ärikataloogis seeriatoodanguna esinenud, nn. romaani stiili kroonlühtreid 19. sajandi teisest poolest – 20. sajandi algusest on Eesti kirikutes väga rohkel arvul.

Kahel teisel romaani stiililisel vasest 30 küünlaga kroonlühtril, mis asuvad laevaruumis, üks altari, teine oreli pool, pealkirju ei ole. Samuti pole nende kohta mingisugust märget kirikukroonikas. Kindel on see, et nad juba enne 1884. aastat kirikus on olnud. Kiriklikke mälestusmärke Paistu kihelkonnast. Registreerinud stud. theol. Aleksander Hinno, 1929. TÜ raamatukogu f. 55, n. 3, sü.78, lk. 22 - 23
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 13.05.2009.