Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui heal kunstilisel tasemel, signatuuri järgi 1859. aastal Dresdenis maalitud õlimaal, mille autoriks on Saksa kunstnik Theodor Thieme.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 148.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Saksa kunstnik Theodor Thieme, Dresden
Dateering: 1859
Mõõtmed: laius (valgusmõõt) 155, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kaarja ülaosaga maali parempoolses allnurgas kunstniku signatuur punase värviga: Theodor Thieme. fect. Dresden:• 1859:•
Altari lõunakülje ülaservas annetustekst: Kinkinud Õppetaja, M. J. 1893
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Võimalik, et paremal allosas (Maarja Magdaleena mantliservas) on väike püstine kriimustus.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ristilöödu hele keha tuleb pruunikalt tumedalt taevafoonilt kontrastselt esile. Risti tipus hele, pööratud otstega nimeslt INRI. Ristlöödu on pöördes vasakule, pea langetatud paremale õlale, jalalabad naelutatud ülestikku, parem pealpool, okaskroonis pead ümbritseb hele nimbus, parema käe pöial, nimeta ja väike sõrm Jumala kolmainsuse tähistusena kokkupandud. Valge niudevöö kinnis kuju vasemal puusal. Risti alla kogunenud kolme figuuri päid ümbritsevad peened nimbusevõrud. Põlvitades ristijalamit embav Maarja kannab valget pearätti, roosaka varjundiga punast rüüd ja mantlina tumesinist drapeeringut. Naise peenete joontega valulik nägu on edasi antud poolprofiilis paremale vasak põsk surutud ristipuu vastu. Ta vasaku käe sõrmed ümber ristipuu on pikad ja peened. Maarjat toetab selja tagant seisev roosapõskne ruugelokiline noor paljasjalgne mees – Johannes, kelle pilk on suunatud Ristilöödule. Ta kannab pikavarrukalist tellispunast tuunikat ja on drapeeritud tuhmrohelisse mantlisse. Parempoolsem fguuridest on kummargil asendis ja palves rinnale kokkupandud kätega pikajuukseline noor kaunis naine - tõenäoliselt Maarja Magdalast, kelle pearätt, kleit ja lopsakalt vooglev mantel moodustavad ookri ja heledate ning tumedamate pruunide toonide kombinatsooni. Maarjate vahelt paistab taamal linnamajade tuhm heledus ning nõrk koiduviirg. Maapind esiplaanil on lage, üksikute kivide ja rohututtidega. Maali restaureeris 1960. aastate keskel Eerik Põld ning maal on küllalt heas seisukorras. Lõuendi ülemises kolmandikus on näha toneerimiste jälgi. Maali ümbritseb sügava profiiliga raam, algselt kullatud, pronksvärviga üle värvitud.
Maal moodustab suhteliselt lihtsa kuid stiilse pseudogooti altariseina keskme. Selle altariseina värvideks on helehelesinine ja valkjas. Altariseina täiendavad ülaservas ettesirutuvad saledad, tohutute tiibadega inglid (kohalik talupojatöö). Eesseisvat altarit katab pealt ja külgedelt valkjas marmor, mille süvisdekoor kullatud, nurkades metallrosetid.
Theodor Thieme (1823 - 1901) – litograaf ja maalikunstnik, õppis ja elas peamiselt Dresdenis, loonud portreid ja olustikupilte

Pääasi altariruumi sees on aga altar ise. Suuremalt osalt on tema wana kiriku altarist kokku seatud. Puudused on puhtalt parandatud ja kõik siis kallilt wärwitud ja kullatud. Ka altaripilt on wanast kirikust. Selle pildi oli Tarwastu pärisherra J. von Mensenkampff kinkinud ja kunstmaalija Thieme Dresdeni linnast on ta maalinud. Altariesine laud on walgest marmori kiwist; marmoritööde meister C. Lesta, Jurjewiat, on ta teinud. Altarilaua olen mina omalt poolt oma armsale kirikule soowinud…
M. Jürmann. Tarwastu kiriku mälestuseraamat. Jurjewis, 1901, lk. 45-46.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane