Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Krutsifiks, 19.saj. (puit; figuur pronks)
Mälestise registri number 19910
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 174k

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 30.10.15

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kiriklik tarbekunstiese 19. sajandist.

Sisestatud: 15.02.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 174

Sisestatud: 15.02.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks, puit.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. sajand
Mõõtmed: kogukõrgus ca 103 cm, sokli kõrgus 12 cm, sokli põhi 34, 5 x 25, 3 cm, figuuri kõrgus ca 36 cm, käte laius ca 26, 5 cm, nimesildi diagonaalpikkus 13, 3 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Astmelisel mustaks värvitud puitsoklil seisvale lihtsale sama värvi lamedale puidust ristile kinnitatud Ristilöödu pronkskuju on lamedavõitu modelleeringuga, jässakas. Figuur võib olla olnud kullatud, mis aga maha kulunud. Ristile kinnitus puusadest varjatud tüübliga, kätest - läbivate raudkruvidega (roostes). Ristilöödu pea langetatud parema õla poole, milline anatoomiliselt väära asetusega; lihaselised jalad ristile löödud ülestikku, parem laba pealpool; nuidevööl pikka rippuvat kinnist ei ole. Ristil allpool figuuri nähtav tüübel viitab kaduma läinud kolbale ristatud sääreluudega. Messingsilt INRI pinnagraveering kujutab sildi otsi rullikeerdunutena.
Krutsifiks paikneb kooriruumist lõuna poole jäävas leerisaalis.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 15.02.2007.