Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, C.G.Appelbaum, 1760/1770 (õli, puit)
Mälestise registri number 19920
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 1233
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui nikerduste ja maalingutega altarisein 18. sajandi lõpuveerandist, mille valmistajaks kunstiajaloolase S. Karlingi atribueeringu põhjal võib olla tislermeister C. G. Appelbaum.

Sisestatud: 17.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1233

Sisestatud: 17.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit, pronksvärv, lõuend.
Tehnika: nikerdatud, tisleritöö, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: tislermeister Carl Gottlieb Appelbaum
Dateering: 1778
Mõõtmed: laius ca 485 cm; predella paksus max 56, 6 cm; N-poolne monokroome maaling 41 x 40,5 cm pinnal,
S-poolne - 41 x 39, 8 cm pinnal
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Keskosa all mõlema akantusmaalingu kohtades väikseid torkeauke. Mõningaid puidu- ja värvikahjustusi muudeski kohtades. Sinise õlivärviga kaetud tellissoklilt paiguti krohv irdunud ja irdub, samuti värv.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Lätis tegutsenud, Lüübeki päritolu tislermeister Carl Gottlieb Appelbaumile omistatav altar, mille valmimisaeg seostub praeguse kirikuhoone ehitusega – pühitsetud 3. septembril 1778. Kõrge altarisein on kujundatud tellissoklile toetuva predellaks ja pealmikuks jaotuva klassitsistlik-barokse arhitektuurse kompositsioonina nii, et avarat maalinguga keskvälja piirab kummaltki küljelt kitsas eenduv külgrisaliit, mille ees- ja külgmise pinna keskosa katab lameda ääreliistuga ja kullatud lehtkapiteeliga pilaster. Ülalpool laia pealmist karniisi jätkub pilaster voluutfrontooni küljel. Karniisi välisots toetub kullatud lehtkapiteeliga ümarsambale. Frontooni külgedel azhuurne akantusdekoor; karniisil samba kohal akantusvaas. Kummalgi pool frontooni tipukarniisi välisküljel istub hoogsas pöördes tiivuline palvetav ingel (puto) – N-poolsel käed palveasendis koos, S-poolsel käed laiali sirutatud. Frontooni keskosa kohal pilvede ja aupaistesära foonil Kolmainsa Jumala sümbol – kolmnurk, mille keskel nimi JAHVE heebrea tähtedega. Selle kullatud kompositsiooni allservas 2 polükroomset - punapõskset tiivulist pead (keerubit), kellest N-poolne heleda- ja S-poolne tumedajuukseline.
Keskvälja ülaosa täidab soojas kuldpruunis tonaalsuses maaling (puidul), mis kujutab kolme keerubit kobrutavais pilvedes. Keerubeist allapool asetseb altariseinale hiljem paigaldatud suuremõõtmeline kullatud raamis maal “Ülestõusmine” (lõuendil, reg. nr. 19924), maalist külgede poole jääv taust on rohekaspruuni värvkattega. Tausta allnurkadesse on monokroomselt peale maalitud akantusmotiiv. Võiks oletada, et praeguse altarimaaliga kaeti kinni algne altaripilt, kuid väga tähelepanuvääriv on 1930. aasta TÜ üliõpilatöös, viitega 1884. aasta kirikukonvendi protokollile, esinev info selle kohta, et algselt on tegemist olnud kantselaltariga.
Predella keskmes maal “Püha õhtusöömaaeg” lõuendil (reg. nr. 19918), ääristatud kitsa kullatud akantusliistuga. Predella esikülje otstes, lameda liistuga ääristatud ristkülikulisel halli õlivärviga väljal ookerjas monokroomne maaling: mõlemil kujutatud palvetavat vanameest kuivanud kännu kõrval (N-poolne figuur põlvitav, käed rinnal sõrmseoses; S-poolne figuur kujutatud istuvana, parem käsi rinnal, vasak – välja sirutatud). Pilastritele ja predella pilastrialusele väljale on kinnitatud algselt kullatud (pronksvärv) nikerddetailid (neist 8 (põhiosal) ja 4 (frontoonil) akantusmotiiviga; alumised mõõtmeis ca 24 x 14 cm; osalt katki. Kahest alumisest lehviga kokkuseotud viljavihumotiivist (31, 5 x ca 16 cm) tervena alles üks, teisest järel vaid lehv.
Altariseina praegune värvkate põhiliselt helesinine valgega. Helesinise all olev helehall värvkate võib pärineda 19. sajandist ( nähtav näit. predella figuurimaalide taustana; ulatub ookertooni peale). Peale väikeste nikerddetailide on pronksvärviga üle värvitud ka frontooni külgedel olevad akantuskaunistused ning akantusvaasid (mõlemad on osaliselt värvitud ka valgega). Keskväljal värvkattes, vertikaalsena, ca 10 cm kauguselt maaliraamist aimatav toonivahe (serv ebaühtlane, servas värvipaksendid, justkui oleks sel joonel paiknenud mingi liist, mille ase eemaldamise järgselt üle värvitud).
Lakoonilise kujundusega nelinurkse altariaia (laius 437, kõrgus 91) moodustavad 2, 7 cm paksusest lauast välja saetud sõõrid ja ovaalid.
Carl Gottlob Appelbaum, tisler. Pärit arvatavasti Radeburgist, tuli 1759 Lübeckist Riiga. Teostest on teada Riia eeslinna Biķernieki Katariina kiriku (1766) ja Riia Johannese kiriku altar (1769, mõlemad hilisbaroksed); talle omistatakse ka nendega sarnanevat Karksi kiriku altarit (1760-1770). Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, lk. 30

Sten Karling. Holzschnit-zerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 418
Auch der Altaraufsatz in der Kirche zu Karkus (Karksi), bei dem die Malereien eine grosse Rolle spielen, kann mit Riga in Verbindung gebracht werden. Durch ihre rocailleverzierten Pilaster neben den Säulen, ihre zierlichen Rokokovasen und anmutsvoll geschweiften Voluten schliesst sich diese Arbeit an die Altäre an, die von dem produktiven Tischlermeister Carl Gottlob Appelbaum in Riga ausgeführt worden sind. Er war ebenso wie Eger aus Sachsen, und zwar aus Radeburg, gebürtig, kam aber 1759 über Lübeck nach Riga. Eine seiner vornehmsten Arbeiten ist der Altar in der Johanniskirche zu Riga aus den Jahren 1768-1769. Noch näher steht dem Altar in Karkus aber der von Appelbaum im Jahre 1766 für die Katharinenkirche zu Bickern (Biķernieki) angefertigte. Wahrschleinlich gehört auch der Altar in Karkus der Produktion dieses Meisters an. Für die skulptierten Teile benutzte Appelbaum Gehilfen.
Altar on valmistatud kirikuga ühel ajal, aastal 1778 (kiriku konvendi protokollist, 1778. aastal). Altar ja altarilaud on kuusepuust. S. Aareandi-Kokk. Karksi ew.- lut. Peetri kiriku tähtsamad mälestusmärgid. 1930. TÜ raamatukogu fond 55, n. 3, sü 73, lk. 24.
1884. aastal saadi korjanduse kaudu nii palju raha kokku, et võidi altari kohal olevat kantselt kõrvaldada ja uus altaripilt tellida… (kiriku konvendi protokollist, 1884).
Altari kohal ülewal kullatud kolmnurk, sees heebreakeelne sõna: ...... kolmnurgast wäljuwad päikesekiired, all puust nikerdatud kaks ingli pääd. Kummalgi pool altari pilti sisemistel sammastel walgeid ingleid kujutawad istuwad gnoomid. Välimised on walged korintuse sambad, kuldornamentidega, milledel asuwad skulptuurid; wärwid valge ja kuld. Kesk altarit, endise kantsli kohal on altari pilt, mille fooniks on altariga ühel ajal (1778. a.) walmistatud tagapilt, kujutaw omas ülemises osas pilwi, milledesse joonistattud inglite pääd; hall ja pruun – wärwid… Pahempoolse korintuse samba all on pruun reljeef, kujutab mingit pühurit istumas puul, käed rinnal koos. Järgmise samba all on reljeef, kullatud rukkipäid kujutaw. Paremal pool pilti on jällegi wälimise korintuse samba all peaaegu samasugune pühur, ainult seiswas poosis ja järgmise samba all on kullatud wiinamarja kobaraid kujutaw reljeef.
Keskel suure altari pildi all on pühaõhtusöömaaja pilt, samuti altari walmistamise ajal sinna sisse pandud.
Nii praeguse pildi tagapildi kui ka õhtusöömaaja pildi autor on teadmata, üheski kirjalikus allikas pole see nimetatud. Ka pole teada altari ehitaja nime. Samas, lk. 25 - 27.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.