Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter, Viljandi töö, 18.saj. (vask)
Mälestise registri number 19921
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 1234
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kirikuhoonega ühevanune barokk-kroonlühter, tõenäoliselt siiski on 19. sajandil vana eeskujul ümbervalatud.

Sisestatud: 17.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1234.

Sisestatud: 17.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: kõrgus ca 105 cm, Ø ca 107 cm, muna Ø ca 21 cm, alumise rasvataldriku Ø 16, 5 cm, ülemise rasvataldriku Ø ca 14 cm, alumise haara pikkus ca 35 cm, ülemise haara pikkus ca 28, 5 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Üks alumise rea haar kannast murdunud (püsib naaberhaara najal). Kroonlühter üleni mustunud, tugevaid oksüdeerumisjälgi nii munal, eriti balusternupul, aga ka haaradel kohahati.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokse kroonlühtri tüüpi kaherealine kroonlühter 14 tulele (kummaski reas 7 haara ), valatud kollasest metallist. Ehkki S-kujuliste vääthaarade kujundus – haaralõpetus kõveranokalise linnupea kujuline, haara keskosas plastiline lohepeamotiiv – lähtub 17. sajandist, viitavad valatud rasvataldrikud ning balustertihvtiga (nupplõpetusega tihvtid väga peened; max Ø 1 cm, pikkus ca 3, 4 cm) haarakinnitus 19. sajandi koopiale. Balustertüvise lõpetab all ümmargune muna ja balusternupp. Ümarik riputusaas kaunistusteta. Küünlapiibud silindrikujulised, treivööt keskel; rasvataldrikud põhjast profileeringu ja randiga. Kroonlühter on seadistatud elektrile halvasti; rasvataldrikuis ja küünlapiipudes juhtmeavad; juhtmestik on vana, robustselt musta isoleerlindiga mässitud. Munal värvipritsmeid; uuretes puhastuspasta jälgi.
Ripub läänepoolsena.
Kroonlühtreid on kolm, nad on wasest. Üks on ostetud 1878 korjanduse läbi saadus raha ees (kiriku kroonikast 1877. a. F. Girgensohn). Teise kroonlühtri kohta puuduwad andmed ja kolmanda kohta on öeldud 1900. a. kiriku konvendi protokollis, et 1900. aastal 2. aprillil muretseti kolmas kroonlühter korjandusest saadud raha eest. S. Aareandi-Kokk. Karksi ew.- lut. Peetri kiriku tähtsamad mälestusmärgid. 1930. TÜ raamatukogu fond 55, n. 3, sü 73, lk 38
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.