Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tool, 17/18.saj. (puit)
Mälestise registri number 19922
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 1235
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: museaal

Inspekteerimise kuupäev: 04.11.19

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud mööbliajaloolise haruldusena, kui üks vanimaid Eestis allesolevaid kohaliku tisleri valmistatud toole.

Sisestatud: 17.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 . aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1235.
Deponeeritud Viljandi Muuseumisse (vastuvõtuakt nr. 1, 21. augustist 1979).

Sisestatud: 17.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit.
Tehnika: tisleritöö, treitud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17.saj. lõpp või 18.saj. algus
Mõõtmed: kõrgus ca 107 cm, istme kõrgus 58, 5 – 58, 6 cm, istme sügavus 45, 5 cm, istme laius 47, 4 – 47, 8 cm.
Seljatoeosa kõrgus ca 61, 2 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Seljatoe alumise sidepuu tagakülje servas tushikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 20 V 1235.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): 1990. aasta paiku restaureerimisfirmas “Kanut” ennistatud keerdsambakujuliste jalgadega nn. hollandi tüüpi tool, mis paikneb Viljandi muuseumi ekspositsioonis. Naturaalpuidust kõrgel toolil on spiraalselt treitud nurgaklotsidega jalad ning jalgadevahelised sidepuud. Tagumised jalad kasvavad üle neljakandiliseks kiiljaks seljatoeraamistuseks. Suhteliselt madalal seljatoel kaks lihtsat ilustamata sidepuud. Iste moodustub kolmest lauast, mis raamile kinnitatud puutüüblitega. Enne restaureerimist oli toolil kaduma läinud seljatoe ülemine sidepuu ja osa istme esilauast. Need uuendati. Istmelaudade otsad on kahjustustega, lauad pealt pragunenud ja kriimustatud, jalaotsad kulunud ja pragudega. Tool loksub tappidest.

Viljandi Koduloomuuseumi mööblikogus on hollandi tüüpi, spiraalselt treitud jalgade, madala seljatoe ja laudpõhjaga kõrge tool. Teostuselt on see talupoeglikult rohmakas, karkass valmistatud kase- ja istelaud kuusepuidust. …Karksi tooli kaunistuslehnikas on kasutatud spiraaltreimist, mida tunti Indias juba 4. saj. e. m. a. Uuesti võeti see kasutusele Prantsuse vararenessansi mööblikunstis 16. saj. I poolel kõrge istmega toolide juures. Kui sellise tooli puhul oli spiraalselt treitud ainult osa detaile, siis 17. saj. I poole Hollandi sama tüüpi toolidel olid nii esi- kui ka tagajalad ja nende ühenduspuud kuni sarja (iste) raamipuudeni spiraalselt töödeldud.
Oma arhitektoonikalt on seda tüüpi tool täiesti sarnane Karksi tooliga. 17. sajandi II poolel levis see toolitüüp Saksamaal, Inglismaal ja Skandinaaviamaades… Teostuse tehnikalt kuulub Karksi tool rohkem treiali kui tisleri töö hulka… Vokitreialitest eraldunud toolitreialid (Stolddreyer) moodustasid 1748. a. Riias Toolimeistrite Tsunfti. 1803. a. moodustus Tallinna Toolimeistrite Tsunft… Karksi tooli teostuse rohmakus seab kahtluse alla selle päritolu tsunftimeistri tööna… Tegemist ei ole ka sissetöödud tooliga, sest kasutatud on kohalikke materjale – kaske ja kuuske. Hollandi analoogid teostati tavaliselt pähklipuidust, Põhja-Saksamaal tammest…Eelkirjutatu põhjal võib Karksi tooli kohta väita järgmist:
1. Arvatav valmistamisaeg u. 1703. a., kui peale mõlema kiriku /1703 hävisid Karksis nii väike võlvitud kivikabel kui ka puust kirik lossi kõrval/ põlemist peetakse jumalateenistusi edasi Karksi mõisa rehes.
2. Teostajaks kohalik meister-mõisatisler, kes teeb tooli mälu järgi vana, koos kirikuga ära põlenud tooli koopiana. Viimase valmistas soome-rootsi vabameister 17. sajandi II poolel kiriku tellimusel. Eeskuju olemasolu tõenduseks on asjaolu, et kopeeritud tool järgib renessansstoolile omast kõrget istet. Kohaliku meistri omaloomingulise tööna oleks tooli istme kõrgus olnud tunduvalt madalam…
3. Karksi tool on kasutusel olnud pika aja vältel, sest istelaud on puudüüblite purunemisel kinnitatud sepanaeltega ja hiljem nelikant-vabrikunaeltega.
4. Tapid on kinnitatud puutüüblitega, arvatavasti ilma liimita. Selline võte oli kasutusel 16. – 17. saj. 5. Säilinud värvijäänuste põhjal võib oletada, et tool on hiljem kaetud musta või tumepruuni liimvärviga. 17. – 18. saj. sellist tüüpi mööblit tavaliselt vahatati või immutati linaõliga.
Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Karksi tool on üks vanimaid kohaliku meistri valmistatud säilinud toole Eestis ning tõendab ühtlasi tihedaid tislerikunstialaseid sidemeid põhjanaabritega. M. Raal. Karksi tool – kas Eesti vanimaid? Renovatum Anno 1991
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.