Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui 19. sajandist pärinev tundmatu kunstniku õlimaal, mis kinnitatud sadakond aastat vanemale altariseinale.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1929. aastast – barokkstiilis raamis altaripilt “Kristuse ülestõusmine” (reg. nr. 466), 1980. aastast Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 14

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: õli, lõuend.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: laius (valgusmõõt) 143 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kristuse ülestõusmist kujutav suur kaarja ülaosaga maal lõuendil, kullatud raamis on paigaldatud 1778. aasta paiku valminud altariseina keskossa 19. sajandi lõpupoole (1884.?).
Maali alaäär on kinnitatud vahetult predella kohale, ülalt ulatub raamikaar vahekarniisist kõrgemale. Kunstniku signatuur või daatum maalil puuduvad, kuid arhiiviandmeil olevat teos tellitud Berliinist, auoriks Gerhard Heinersdorf. Kujutatud on suurmõõtmelise figuurina ja valgesse palakasse drapeeritud Jeesust Kristust Ülestõusnuna valkjal pilvel seismas vaataja poole frontaalselt, parem naelahaavaga käsi tervituseks üles tõstetud, vasak ette välja sirutatud. Ülestõusnu paremale küljele, hauaveerele, jääb helesinise mantli ja kollaka tuunikaga põlvitava ingli profiilkujutis; ingli pilk suunatud Kristusele, käes hoiab rohelist palmioksa. Esiplaanil kahe kiivri ja kilbiga hauavahi tumedad, punakat tooni ümberpaiskunud figuurid. Ülestõusnust kumav valgus helgib nende turvistel. Kristuse pea ümber aupaistering ja kuldne helendus. Maal kohati väheste värvikahjustustega; linnuväljaheitejälgedega. Lõuendis olnud rebend Kristuse vasaku sääre juures on parandatud, samuti on kaks värviparandust rooma sõduri kiivri kohal. Kullatud profileeritud raamiliistu (laius ca 10 cm) siseservas munavööt, välisäärel akantusvöönd, alumistes nurkades ja kaarealguses neli akantusäärisega nikerdatud nurgakaunistust (16 x 10 cm).

23. jaanuaril 1877. a. õnnistati Julius Girgensohn Karksi kiriku õpetajaks… Ühes kiriku wöörmündri härrade Edgar ja Fritz v. Stryck’idega on ta palju hoolt kannud kiriku ilustamise ja ehtimise eest… muretseti ilus altari pilt… Karksi ew.- lut. kiriku 150 a. juubelijumalateenistus ja pühitsemine pärast põhjalikku remonti 23. septembril 1928. Tartu, 1928, lk. 12

1884. aastal saadi korjanduse kaudu nii palju raha kokku, et võidi altari kohal olevat kantselt kõrvaldada ja uus altaripilt tellida (k, mille valmistanud Gerhard Heinersdorf, Berliinis (kiriku konvendi protokollist, aastast 1884). S. Aareandi-Kokk. Karksi ew.- lut. Peetri kiriku tähtsamad mälestusmärgid. 1930. TÜ raamatukogu fond 55, n. 3, sü 73, lk. 25.
Altaripilt kujutab hauast ülestõusnud Kristust walges riides, kelle ees põlwitab sinises riides ingel. Kristus hoiab käsi nagu õnnistades ning sõjamehed haua juures on hirmust maha kukkunud ning warjawad silmi, et mitte näha Kristuse aupaistust. Sõjamehed on punases riietuses, pildi tagapõhi on pruun. Samas, lk. 26.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane