Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vana altar altarimaaliga "Kolgata", 17.saj. (õli, puit)
Mälestise registri number 19925
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 15-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Maal, Altarimaal, Sakraalmaal, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui hinnaline väga vana maaliteos, üks paarist-kolmest lõunapoolses Eestis allesolevast 17. sajandi altarimaalist, pealegi tervikuna säilinud raamistuses.

Sisestatud: 17.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929. aastast (reg. nr. 469); 1980 . aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 15

Sisestatud: 17.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: õli, puit.
Tehnika: õlimaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 17. saj.
Mõõtmed: raamistuse laius max 164 cm, koos akantustiibadega ca 250 cm (akantustiiva laius max 42, 5 cm); maali valgusmõõt 141, 5 x 109 (106, 5) cm. Tekstitahvli kõrgus (valgusmõõt) 13, 8 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Predellal kullatud profiilliistuga pinnal musta värviga tekst:
Agga Jummal kidab omma armastust meie wasto, et Kristus meie eest on surnud, kui meie alles pattused ollime Roma 5, 8.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Alumise karniisi paremast nurgast tükk 4 cm liistu lahti. Tolmunud; maalil figuuri vasakul küljel, näol ja paremal käel värvikadusid, samuti ristihaaral ning nishi põhjas ristist vasakul.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Vanast kirikust päritoleval altarimaalil “Kristus ristil” on kujutatud hallides toonides monokroomselt maalitud kaarnishi avas pruuni värvi jalamita risti, mille tipus kaarduva nurgaga valge nimesilt I’N’R’I. Ristil ripub suletud silmadega niudevööga rüütatud meesfiguur, pea allalangenud vasaku õla poole. Ristilöödu jalalabad naelutatud ülestikkku, vasak pealpool; odahaavast paremal rinnas, naelaaukudest kätel ja jalalabal niriseb verd, verepritsmed ka okaskroonihaavadest. Valge niudevöö otsad lehvivad hoogsalt vasakul puusal. Nishikaare nurkades monokroomselt maalitud akantusmotiiv, nishiava kummalgi küljel kuuest kellukalaadsest motiivist moodustuv, samuti monokroomselt maalitud vertikaalvanik. Maalitud püstlaudadele (laudade vahejooned näha Jeesuse kehal ja Jeesusest paremal, niudevöö otste joonel). Maalipinda ääristab ca 3 cm laiune kullatud profiilliist (pronksvärv, lakk). Maali ümbritsev vanaklassitsistlik arhitektooniline raamistus (värvid: hall, pruun, kullatis) lähtub toskaana orderist, tuginedes profiilliistudega ääristatud prededellale ning tipnedes karniisiga ja voluutfrontoonilaadse pealmikuga, mille keskel suur lame ketas ristiga tipus, sümboliseerides riigiõuna (praegu eemaldatud; asetseb lahtiselt). Frontooni keskel monokroomne pruunis tonaalsuses maalitud akantusdekoor.
Raamistuse külgmised voluutkaunistused on välja saetud ca 3, 2 cm paksusest plangust ja kaetud monokroomse akantusmaalinguga. Vasakpoolsel alumisel voluudiotsal (ca 10 cm laiuselt) murdekoht (vajaks liimimist enne kui irdub täiesti); samasugune ots paremal pool juba murdunud.
Altarisein restaureeriti 1996. aastal ennistuskojas Kanut.
Toimib käärkambrialtarina, asetsedes käärkambris idaseina ääres.
Asukoht vahetult vastu seinapaneeli; ülaosa ja seina vahele paigutatud klots – õhuvahe välisseinaga ilmselt ebapiisav, sest mälestise tagakülg tundub rõskena. Rõske ja umbne on ruum tervenisti. Mälestise säilimise seab äärmiselt suurde ohtu altariseina paremast äärest barbaarselt vaid 120 cm (!) kaugusele paigaldatud bullerjan-ahi, mille perioodiline kasutamine pealegi muudab ruumi niiskus- ja soojusrezhiimi äärmiselt ebastabiilseks.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.