• Mälestised

19926 Kroonlühter kolmekümne tulega, 19.saj. (messing)

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kolmekümne tulega, 19.saj. (messing)
Mälestise registri number 19926
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 16-k
Liigitus kunstimälestis
Foto: Grete Nilp, 20.03.2019
Foto: Grete Nilp, 20.03.2019

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 39, (RTL 1997,165/166, 919) Kuupäev: 03.07.1997

Inspekteerimised(7)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine moodne kirikuvalgusti historitsismiajast, 19. sajandi II poolest, võibolla ka 20. sajandi algusest.

Sisestatud: 17.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 16

Sisestatud: 17.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Tartu ettevõtja Eduard Dross
Dateering: 19. sajandi teisest poolest – 20. sajandi algusest
Mõõtmed: Ø ca 130 cm, kõrgus 136 cm; konsoolhaara pikkus ca 32, 5 cm, haruhaara pikkus (rasvataldrikuta) ca 18, 5 cm; ülemise haara pikkus 23, 5 cm, muna Ø 15, 5 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Üks alumise rea haruhaar puudub.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kollasest metallist valatud haarade ja trugitud tüvise, küünlapiipude ning rasvataldrikutega kaherealine, algselt kullatud kroonlühter 24 küünlale. Alumises reas liitub igale kuuest konsoolhaarast 2 väikest S-kujulist, ümarate otstega haara; kolmas küünlapesa paikneb vertikaalse varre otsas konsoolhaara tipus. Ülemises reas 6, samuti S-kujulist, ühetulelist haara. Haarad pinnakaunistusteta, kergelt lapikud. Tüvise tipmisele taldrikule kinnitub 6 iludetaili – väikest kellukja õiega lõppevat S-kujulist haara. Haarakinnitused sõrmtapiga. Mõigasvööga muna lõpetab peeneotsaline treitud balusternupp. Küünlapiibud jalaga koonilise vaasi kujulised. Kroonlühtris hulganisti pragusid ja mõlke (nii tüvisel, haarataldrikutes kui ka küünlapiipudes; mõned küünlapiibud väga katki). Kroonlühter on olnud seadistatud elektrile, millest juhtmeavad rasvataldrikuis ja küünlapiipudes. Taastatud algsesse olekusse küünlalühtrina, puhastatud, võimaluste piires parandatud, ülelakitud, mistõttu näeb välja hoolitsetud ja puhtana.
Ripub idapoolsena.

Sarnast tüüpi, Tartu ettevõtja Eduard Drossi ärikataloogis seeriatoodanguna esinenud, nn. romaani stiili kroonlühtreid 19. sajandi teisest poolest – 20. sajandi algusest on Eesti kirikutes väga rohkel arvul.
Kroonlühtreid on kolm, nad on wasest. Üks on ostetud 1878 korjanduse läbi saadus raha ees (kiriku kroonikast 1877. a. F. Girgensohn). Teise kroonlühtri kohta puuduwad andmed ja kolmanda kohta on öeldud 1900. a. kiriku konvendi protokollis, et 1900. aastal 2. aprillil muretseti kolmas kroonlühter korjandusest saadud raha eest. S. Aareandi-Kokk. Karksi ew.- lut. Peetri kiriku tähtsamad mälestusmärgid. 1930. TÜ raamatukogu
fond 55, n. 3, sü 73, lk 38
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.