Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kahekümne nelja tulega, 19.saj. (messing)
Mälestise registri number 19927
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 17-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine moodne kirikuvalgusti historitsismiajast, 19. sajandi II poolest, võibolla ka 20. sajandi algusest.

Sisestatud: 18.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 17.

Sisestatud: 18.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Tartu ettevõtja Eduard Dross
Dateering: 19. sajandi teisest poolest – 20. sajandi algusest.
Mõõtmed: Ø ca 136 cm (koos rasvataldrikutega); kõrgus ca 135 cm; konsoolhaara pikkus ca 29 cm, haruhaara pikkus (rasvataldrikuta) ca 18 cm, ülemise haara pikkus 21 cm; muna Ø 15 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Muna keskosal tushikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 20 K 21.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Üleni tugevasti patineerunud (eriti tüvis, piibud, rasvataldrikud), mustunud üleni, enamik küünlapiipe pragunenud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kollasest metallist valatud haarade ja trugitud tüvise, küünlapiipude ning rasvataldrikutega kaherealine, algselt kullatud (kullatist säilinud vaevumärgatavalt) kroonlühter 24 küünlale.
Alumises reas liitub igale kuuest konsoolhaarast 2 väikest S-kujulist haara; kolmas küünlapesa paikneb vertikaalse varre otsas konsoolhaara tipus. Ülemises reas 6, samuti S-kujulist, ühetulelist haara. Haarad pinnakaunistusteta, kergelt lapikud, otste kujundus meenutab stiliseeritud liiliat. Tüvise tipmisele taldrikule kinnituvad iludetailid – kuus lapiku varre otsas paiknevat balusternuppu. Haarakinnitused sõrmtapiga. Mõigasvööga muna lõpetab peeneotsaline balusternupp. Küünlapiibud jalaga koonilise vaasi kujulised. Muna keskosal tushikirjas muinsuskaitsemärgistus MKI 20 K 21.
Kroonlühter on seadistatud elektrile. Juhtmeaugud läbivad rasvataldrikuid ja küünlapiipe; juhtmed vananenud ning vajaksid väljavahetamist (kui kroonlühtrit ei soovita taastada küünlalühtriks).
Ripub kiriku keskel.

Sarnast tüüpi, Tartu ettevõtja Eduard Drossi ärikataloogis seeriatoodanguna esinenud, nn. romaani stiili kroonlühtreid 19. sajandi teisest poolest – 20. sajandi algusest on Eesti kirikutes väga rohkel arvul.
Kroonlühtreid on kolm, nad on wasest. Üks on ostetud 1878 korjanduse läbi saadus raha ees (kiriku kroonikast 1877. a. F. Girgensohn). Teise kroonlühtri kohta puuduwad andmed ja kolmanda kohta on öeldud 1900. a. kiriku konvendi protokollis, et 1900. aastal 2. aprillil muretseti kolmas kroonlühter korjandusest saadud raha eest. S. Aareandi-Kokk. Karksi ew.- lut. Peetri kiriku tähtsamad mälestusmärgid. 1930. TÜ raamatukogu
fond 55, n. 3, sü 73, lk 38
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.