Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ratasrist, 16.saj. (paas)
Mälestise registri number 19944
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Mälestise vana number 1227
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.15

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauarist.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui suure kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega hauatähis, vanimaid allesolevaid dateeritud ja nimega ratasriste, vanim eesti naisele püstitatud mälestusmärk

Sisestatud: 07.02.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1929 (reg. nr. 559), 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1227

Sisestatud: 07.02.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: tundmatu kiviraidur
Dateering: umbes 1598
Mõõtmed: kõrgus ca 199 cm, laius näsadeta ca 74 cm, näsadega ca 77 cm, paksus 8 cm (keskosas), 10 cm (jalamiosas)
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): jalamil süvistatuna nimi ja daatum: ANNE:R ATCCEP 1598, teksti all oletatavalt pesukurika (ca 40 cm pikkune) kontuurkujutis
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): kivi pind murenenud, palju kilde ära; kohati sammaldunud; ristihaarade keskmes ja jalami keskjoonel parandatud murdekohad. Vasakpoolne näsa murdunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Laienevate haaradega ristina komponeeritud ratasrist on pärimuse järgi katkuhaigeid vapralt aidanud pesunaise Anne hauatähis, ametitunnusena allpool nime kivisse raiutud pesukurika kujutis.
Kirikuaias 1963 augustis ja detsembris purustatud risti restaureeris Cornelius Tamm 1970, misjärel mälestis paigaldati kirikusse varjule.
Kinnitatud tornialuse lõunaseinale.

Peale Järva-Jaani kirikuaias asunud 1593. aasta daatumiga ristijala kaotsiminekut (hävimist?) vanim eestlase dateeritud hauatähis.
I. Läänelaid. Kes oli Anne Ratesep?. Tee Kommunismile, 5. aprill 1970: Suure-Jaani kiriku eesaias seisis paerist pealdisega „Anne Ratesep 1598“. Arvatavasti asus see kunagi Anne Ratesepa haual. Kümmekond aastat tagasi purustasid huligaanid kahel korral selle vaarema mälestuskivi, viimati lõhuti ta mitmeks tükiks. Restauraator K. Tamm andis rõngasristile endise näo ja see asetati vana kiriku parempoolsele siseseinale.
Rõngasristid olid hauatähistena kasutusel XVII sajandil, mil see komme Rootsist meile kandus. Tänaseni on selliseid riste Eesti alal säilinud 75, vanim neist, aastast 1521, asub Narvas. Enmasti on kivioristid tekstita… Töötluselt ei kuulu Anne Ratesepa rõngasrist ilusamate hulka, on aga vanuselt teine eestlaste omadest. Ilmselt on A. Ratesepa paeristile teksti raiunud kohapeal teine meister. Sõnapoolitus sellel on asjatundmatu. Risti jalal kujutatud tööriistas tunneme ära puust pesukurika – on selle pikkune ja pisut laieneva otsaga.
Rõngasriste on sajandite vältel valmistanud nimekad kiviraidurid Tallinnas ja Haapsalus, kust need talveteega rannalähedastesse maakogudustesse veeti. Tähelepanu äratav on tolleaegne paematerjali (dolomiit, lubipaas) valik. See ei lagunenud vahelduvates ilmastikutingimustes mitme sajandi vältel… Võimalik, et ilmastikukindlat liivalisandiga paematerjali imporditi Rootsist Gotlandi saarelt…
… Risti jalamile raiutud pesukurikas kõneleb, et Anne Ratesep on töötanud pesunaisena. Ent milliste teenete eest püstitati pesunaisele tema surma järel XVI sajandi lõpul rõngasrist ja raiuti sellele pealdis? Rahvasuus kõneldakse, et Anne Ratesep oli end Liivi sõja aegseil katkuaastail 1570-1578 pühendanud katkuhaigete põetamisele ja surnute matmisele, saamata ise nakkust. Teadagi põgenesid suure katku ajal kõik, kes elule lootsid katkuhaigeist ja nende majadest kaugemale… Kas suutis Anne Ratesep end puhtuse hoidmisega kaitsta või oli ta katku vastu immuunne, sellele ei saa me vastust enam kuskilt. Ristile raiutud surma-aasta 1598 lubab oletada, et surma põlanud halastajanaine on lahkunud vana inimesena paarkümmend aastat pärast katkupuhangu lõppu. Rahvapärimustest lähtudes püüame Anne Ratesepa oletatava elu- ja töökoha suhtes mingit ajaloolist selgust otsida.
Pola-aegsetest aktidest selgub, et Vanamõisa küla neljast talust oli 1585. aastal toekaim Ratha Macz. 1586. aasta aktis kirjutatakse sama talupidaja nimi poola keeles Rataba Macz. Vanamõisa küla Rattamaa talus elasid põlvest põlve viimase ajani Rattad (perekonnanimed anti Suure-Jaani kihelkonnas 1822. aastal). Järeldame, et pesunaine Anne Ratesep põlvnes Vanamõisa küla Rattamaa renditalust või elas seal. Selle talu meespere hulgas oli nimekas rattameister. Vanamõisast on otsejoones Vastemõisa vaid natuke enam kui kaks kilomeetrit, seepärast võib arvata, et Anne töötaski seal pesunaisena.
Paneb imestama, et abistajakäega naisel oli pärisnimi Ratesep juba XVI sajandi lõpul. Ta võis selle saada mõisasakste häärberi teenijana. Mõeldav on ka võimalus, et vajadusest tingituna raiuti Anne isa või mehe ametist (ratttassepp) tuletatud perekonnanimi….
L. Odres. Ühest vanemast kunstimälestiste liigist kalmistuil (Harju rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn, 1974, lk. 297-298): Eestis on säilinud 75 rõngasristi. Nendest vanimaks dateeritud ristiks on Pavel Wedde 1521. aastast pärinev hauatähis Narvas… Eesimesed teadaolevad ning dateeritud rõngasristid eestlaste kalmudel pärinevad 1593. ja 1598. aastast. Need on Tõnis Nurmicku rist Järva-Jaani ja Anne Ratccepa rist Suure-Jaani kirikuaias. Seda liiki ristid kujutavad endast laienevate otstse ja jalaga kiviristi, mille haarade ümber on rõngas. Risti otsad ulatuvad rõngast välja. Rõngas on risti täienduseks, moodustades viimasega ühtse terviku.
Kirjelduse koostas Sirje Simson.

Sisestatud: 07.02.2007.