Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tugitool, 19.saj. I pool (puit, tekstiil)
Mälestise registri number 20088
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 25.01.1999
Registreeritud 25.01.1999
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.05.16

Menetleja: Vallasmälestiste inspektor, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Tekstiil, Puit, Objekt, Mööbel, Istemööbel.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui Leonhard Vene (härra Vene) kogusse kuuluv ajastule iseloomuliku kujundusega mööbliese 19. sajandist

Sisestatud: 02.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1994.a.

Sisestatud: 02.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, vineer, tekstiil, peits.
Tehnika: lõigatud, nikerdatud, tisleritöö, treitud.
Autor, valmistamise koht: tundmatu mööblitisler
Dateering: 19. sajandi I pool (lühiannotatsioonis, L. Pärtelpoja andmed: umb. 1820)
Mõõtmed: kõrgus ca 92, 5 cm, istme kõrgus ca 45 cm, istme laius eest 60 cm, tagant 44 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): määrdunud, kulunud, puidu- ja kattevineerikadusid, istmepadja katteriie määrdunud, rebenenud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): biidermeierstiilis tugitool, käetoed küllusesarvekujuliste otstega (samasugune kui reg. nr. 20089), komplektne toolidega reg nr. 20084-20086
lahtine istmepadi,
puit (lepp), tüvimahagonivineer, peits, tisleritöö, treimine, puulõige, nikerdus, tekstiilkattega istmepadi,
asub toolide toas.
Mõõdistatud ja kirjeldatud juunis 2000 (EKA sisearhitektuuri III kursuse üliõpilane Kärt Loopalu, juhendaja L. Pärtelpoeg): Küllusesarvekujuliste käetugedega, kõrgete külgraamidega ja lahtise padjaga tool. Tooli jalgadeosa ja seljatoeosa on nö. lahti lõigatud, kuid samasuunaline… Jalad on külgvaates klismosetaoliselt tahapoole ja ettepoole paindes, kuid kõigele vaatamata on esijala väljajooks põranda ligidal tagasihoidliku kumerusega tagasi tõmmatud. Esisari on kumer ja hoiab ühe tüübliga polstriraami paigal. Seljatugi on voolava klismosekaarega tahapoole paindunud ja kannab laia ühtlase kumerusega ja tumeda tüvimahagoniga kaetud seljatuge. Seljatoe alumine joon on sirge ja mõlemasse külge on liidetud madalreljeefis voluutfoljaažid, mis pole just kõige osavamalt lõigatud. Seljatoe küljejoonis lõppeb voluutotsaga, mille peal on madal treitud rosett ja milliste rosettide vahel on treitud ja ornamenteeritud seljatoepulk, mis rikastab sirget ülaosa. Käetoed on ülalt alla langeva kujuga, ülespoole ühtlaselt ahenevad pool-pasuna kujulised vormid, mis lõppevad eesvaates pasunavormi sisse lõigatud palmetiga ja ülal keerduvad voluudiks, mis liitub seljatoe joonega kihilise padjandi kaudu (tislerivõte, kuidas tekkinud ebatäpsust likvideerida). Käetoe alustugi on küllusesarv, mis lõppeb ees sügavalt lõigatud rosetiga ja sarve keha on eestvaates kaetud tiheda palmetiga. Tooli jalad on üleni kaetud mahagonivineeriga (1, 5 mm). Käetoed on lehtpuust (vaher), küllusesarved ja seljatoepulk – kask. Kogu tool on peitsitud mahagoniks ja seljatoe tüvimahagon on poleeritud. Rohelise puuvillase katteriide all on roheline mööblikangas (1910, hilisjuugend)
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 07.03.2007.