Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, 17.saj. (valgevask)
Mälestise registri number 20162
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 26.01.1999
Registreeritud 26.01.1999
Mälestise vana number 1243

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 22.11.16

Menetleja: Kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja, Linda Lainvoo

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui 17.saj. stiili jäljendav antikvaarse väärtusega kirikuvalgusti 19.sajandist.

Sisestatud: 17.03.2005.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 1243. Väärtus oli ekslikult ülehinnatud, kuna inventariseerimisel peeti ehtsaks barokkküünlajalaks.

Sisestatud: 17.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: tsink, pronksvärv.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Võimalik, et küünlajalad on kuulunud Tartu ettevõtja E. Drossi kataloogikaupade hulka.
Dateering: ilmselt 19. sajandi lõpukolmandikust
Mõõtmed: kõrgus ca 52,5 cm, jalami kõrgus ca 14,8, tüviseosa kõrgus koos piibuga 37,2 cm, jalami küljepikkus ca 19,5 cm, rasvataldriku Ø ca 10,5 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pseudobarokne tsingist valatud altariküünlajalg, ilmselt 19. sajandi lõpukolmandikust (paarik reg. nr. 20161), üleni pronksvärviga kaetud (ülelakitud?). Balustervarrelise küünlajala kolmnurkse põhiplaaniga voluutjalam toetub kolmele ümmargusele nuppjalale. Jalami pinnadekooriks merekarp, akantuslehed, roosinupud, keerub. Varre lõpetab kaheksatahkne kooniline küünlapiip valatud akantusmotiivilise rasvataldrikuga. Võimalik, et küünlajalad on kuulunud Tartu ettevõtja E. Drossi kataloogikaupade hulka, kuna analoogsed küünlapiip ja rasvataldrik esinevad samast ärist pärinevail pseudogootilikel seinalühtritel, millised kirikuis rohkearvulised. Tüvist ja jalamit ühendab kruviliides.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 17.03.2005.