Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Küünlajalg, 19. saj. (malm, hõbe, pronks)
Mälestise registri number 20173
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 26.01.1999
Registreeritud 26.01.1999
Mälestise vana number 22-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 20.03.19

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine moodne kirikuvalgusti historitsismiajast, 19. sajandi II poolest, võibolla ka 20. sajandi algusest, oma aja kunstimaitse tunnistaja.

Sisestatud: 18.03.2005.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Viljandi rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 22

Sisestatud: 18.03.2005.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: alumiiniumvärv, tsink.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: Tartu ettevõtja Eduard Dross
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: kõrgus 63, 5 cm, jalami Ø max 22 cm, min. 18 cm; pealt Ø max 18 cm, min 16 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Pseudogooti stiilis altariküünlajalg (paarik reg. nr. 20174), tsingist valatud, kaetud alumiiniumärviga. Küünlajala kujunduses on kasutatud gooti arhitetuurile omaseid kaunistuselemente.
Kõik küünlajala osad – jalam, tüvis, tüvisevõru, rasvataldrik on kuuetahulise vormiga. Piilarikujuline tüvis seisab azhuursete vertikaalsete küljetahkudega soklil, mis omakorda toetub kõrgele mõikalise profileeringuga jalamile. Tüvise lõpetab taimornamentikaga kapiteel, mille kohal paiknev lame rasvataldrik on ääristatud sakmelise randiga, randi allkülge kaunistab kolmiksiirkaartest moodustuv “pits”. Oli seadistatud elektrile (jalami allservas juhtmeava); algne olek küünlajalana taastatud. Vähesel määral värvkatte irdumist.
Suhteliselt odavaid, omal ajal moodsaid pseudogooti stiilis tsingivalu kirikuvalgusteid, sh. altariküünlajalgu, mida valmistati seeriatoodanguna enam kui poole sajandi vältel (alates 1860. aastate keskelt), sai tellida Tartu ettevõtja Eduard Drossi ärikataloogi alusel ning neid on kirikuis säilinud hulganisti.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 12.05.2009.