Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Värav, 19.saj. (sepis, malm, graniit)
Mälestise registri number 20208
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 27.01.1999
Registreeritud 27.01.1999
Mälestise vana number 111-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 31.01.19

Menetleja: Vallasmälestiste ja muuseumikogude inspektor, Kadri Tael

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Metall, Kivi, Objekt, Ehitis, Rajatis, Värav.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui iseloomulik näide 19. saj valmistatud sepa- ja raidkivikunstist. Mälestis moodustab osa ajaloolisest kirikuaiast ja kirikuümbrusest.

Sisestatud: 03.11.2019.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 111.

Sisestatud: 05.02.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: graniit, malm, raud.
Tehnika: tahutud, valatud, sepistatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19.saj.
Mõõtmed: üldlaius u. 700 cm, peavärava laius 245 cm, külgvärava laius 118 cm, sepisosa suurim h 191 cm.
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Värav on malmist valatud ja kaunistatud raudsepisdetailidega; väravapostid tahutud graniidist. Stiili järgi otsustades on objekt pärit 19. sajandist ja omab muinsuskaitselist väärtust. Väravaehitis koosneb kahe poolega peaväravast ja kahest ühe poolega külgväravast. Sissepääsu liigendavad neli nelinurkset graniidist väravaposti. Väravad on kaarja ülaosaga, mida ehivad väravavarbade kolmetiste teravaotsaliste ehisdetailidega varustatud tipud. Kõik väravad on kujundatud voluutidest mõjustatud geomeetrilise raudsepisornamendiga. Väravapostide peal paiknevad samuti teravate tippude ja voluutidega ümara põhiplaaniga raudsepisdetailid, millest terveina on säilinud kaks keskmist.
Asukoht: kirikaia peasissekäik.
Kirjelduse koostas Külli Erikson.

Sisestatud: 05.02.2007.