Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Žirandool kahe tulega, 19.saj. (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 20264
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.01.1999
Registreeritud 27.01.1999
Mälestise vana number 176-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Varastati 17-21.07. 1988.a.

Inspekteeris KKT koostaja, kunstiajaloolane Külli Erikson

Inspekteerimise kuupäev: 03.11.00

Menetleja: Kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja, Linda Lainvoo

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 176.

Sisestatud: 07.04.2008.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj.
Mõõtmed: h 64,5 cm, suurim laius 30 cm, kabja ø 15,5 cm.
Märgid (meistrimärgid): Lühtril on Vene vabrikumärk MCP.
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Žirandool on 19. sajandil messingist valatud ja hõbetatud. Lühtril on kõrge silindrilise vormiga tüves, mis keskosas aheneb ja on varustatud väikese pungisega. Tüvese alumine osa laieneb all ümaraks kabjaks, mille serv on kaunistatud tagasihoidliku geomeetrilise dekooriribaga. Tüvest kroonib antiikse, allosas mõõdukalt paisutatud vormiga küünlapiibu imitatsioon, mis küünla asemel kannab hoopis ehisnupuga haarataldrikut. Viimase külge kinnituvad žirandoolile iseloomulikult ristamisi kaks väänleva S-kujulise vormiga küünlahaara. Küünlapiibud on analoogilise antiikse vormiga, rasvatalrikud lamedad, äraspidise süvisega. Tüvese ülaosas, ehispiibul, rasvataldrikutel ja küünlapiipudel on tagasihoidlikud geomeetrilise ornamendi ribad.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 07.04.2008.