Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Tihvini Jumalaema" kappraamistuses, 19.saj. II pool (segatehnika, puit, messingkate hõbetatud, nimbused kullatud)
Mälestise registri number 20291
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.01.1999
Registreeritud 27.01.1999
Mälestise vana number 10 III 10 k-6
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud ööl vastu 23.07.2006.

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.06

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist.

Sisestatud: 26.03.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestise muinsuskaitse all alates 1987. a.

Sisestatud: 26.03.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, puit.
Tehnika: hõbetatud, segatehnika, kullatud osaliselt.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. II pool
Mõõtmed: 36,3 x 31 cm, kappraamistus 54 x 50 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ikoonil kujutatud "Tihvini Jumalaema" kuulub Teenäitaja (Hodegetria) tüüpi Jumalaema ikoonide hulka. Selle ikoonitüübi puhul istub Kristuslaps Ema vasakul käel, Jumalaema osutab parema käe viipega lapsele, kes on tõstnud õnnistava parema käe ning hoiab vasakus kirjarulli. Iseärasuseks on "Tihvini Jumalaema" puhul see, et Jeesuslapse parem jalg on põlvest kõverdatud ja pööratud tallaga vaataja poole. Legendi kohaselt maalis esimese taolise ikooni evangelist Luukas 1. sajandi Antiookias. 5. sajandiks sattus ikoon Jeruusalemma kaudu Konstantinoopolisse, kus seda hoiti Blachernose katedraalis.
1383.a. - 70 aastat enne Konstantinoopoli langemist türklaste võimu alla, oli ikoon katedraalist imelikul kombel kaduma läinud. Ikoon ilmutas end seejärel mitmel korral Venemaal vetevoogudes - nii Põhja-Venemaal Laadoga järves kui ka mujal. Kaldale oli ta lõpuks uhutud Tihvinka jõest. Sinna ehitati ikooni auks kirik, kuhu ikoon paigutati. Esmalt oli kirik puust, hiljem kivist, 16. sajandil rajati sellele kohale Tihvini Jumalaema Uinumise
klooster. Ikooni hakati pidama nii Põhja-Venemaa kaitseikooniks kui ka sõjavägede kaitseikooniks, kuna Tihvini klooster pidas 17. sajandil rootsi vägede rünnakutele hästi vastu.
Nikerdatud puidust kappraamistuses, mille nurki ehivad inglipead. Dekoor on kullatud.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 28.04.2008.