Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Jumalaema Smolenski kuju", 19.saj. lõpp (tempera, puit)
Mälestise registri number 20316
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 27.01.1999
Registreeritud 27.01.1999
Mälestise vana number 10 III 10 k-13
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Ei

Varastatud ööl vastu 23.07.2006.

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.06

Menetleja: Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, Ülle Jukk

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Mälestise tunnus


Ikoon on näidiseks traditsioonilisest ikoonimaalist ja 19. sajandi metallehistööst.

Sisestatud: 31.03.2004.

Mälestise ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse all alates 1987. a.

Sisestatud: 31.03.2004.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, tempera, valge metall (?).
Tehnika: temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. lõpp
Mõõtmed: 28,3 x 23,2 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Tegemist on Hodegetria tüüpi Jumalaema kujutisega. Ajaloost on teada, et esimene seda tüüpi kujutis saabus Venemaale Bütsantsist ja seda hoiti alates 12. sajandi algusest Smolenskis Jumalaema Uinumise kirikus. 15. sajandil toodi ikoon Moskvasse, kus sellest tehti koopia. Laiema leviku sai kirjeldatud ikoonitüüp alles 16. sajandi alguses, mil Smolensk ühendati Moskva riigi koosseisu. Tegemist on ühe pidulikuma Jumalaema ja lapse kompositsiooniga. Krooni kandev Jumalaema on pöördunud vaataja suunas ja tõstnud oma parema käe palveasendisse. Vasakul käel hoiab ta Jeesuslast, kes on oma näo samuti vaataja poole pööranud (en face) ja tõstab parema käe õnnistamiseks. Ikooni kate on kaunistatud stiliseeritud taimornamendiga.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 29.04.2008.