Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter kaheksateistkümne tulega, 1896 (messing)
Mälestise registri number 20370
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 02.02.1999
Registreeritud 03.02.1999
Mälestise vana number 77-k
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: varastatud
Tähis: Ei
Kasutuses: Jah

Varastati mais 2009 (ööl vastu 17.05.2009 või varem). Kriminaalasja menetleb Jõgeva kriminaaltalitus.

Inspekteerimise kuupäev: 08.07.09

Menetleja: Kunstipärandi valdkonna juht - osakonnajuhataja, Linda Lainvoo

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Tõenäoliselt kodumaise päritoluga kunstilise väärtusega valgusti 1896. aastast

Sisestatud: 13.10.2003.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1982. a., Jõgeva raj. kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 76.

Sisestatud: 13.10.2003.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, messingplekk.
Tehnika: graveeritud, stantsitud, trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: annetatud 1896
Mõõtmed: h u. 90 cm, ø u. 83 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kerale on graveeritud annetustekst: Anna Otsa mäletuseks 1896.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kroonlühter on kaunistatud messingplekist stantsitud taimemotiividega. Tüvese allosas paikneb tagasihoidliku suurusega kera ning lihtne nupp, kera kohal asetsevale haarataldrikule kinnitub kuus põhihaara. Tüvese ülaosa ehib kuus akantuselehte. Põhihaarad on neljaharulised, kolm haru kannavad küünlaid, neljas – sissepoole keerduv, on ehitud lilleõie motiiviga. Haarade kinnituskohti ehivad viinapuu- ja akantuselehed. Rasvataldrikud ja küünlapiibud on lakoonilise vormiga.
Lühter ei ole seatud elektrile.
Asukoht: pikihoones läänepoolseim.
Koostas: Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 09.04.2009.